Itaalia kriis hävitaks terve eurotsooni

Kui sellised kahtlused kerkivad, on raske neist jälle vabaneda. Ei aita argumendid, miks Itaalia on täiesti teistsugune kui Kreeka. IMFi uus juht Christine Lagarde üritas küll väita, et „Itaalia probleemid on selgelt seotud turgude tekitatud reaktsiooniga“ ning kinnitas, et Itaalia majandusnäitajad on suurepärased ja suur osa võlast sisemaiste kreeditoride käes. Õli valas aga tulle Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager, kelle hinnangul ei välista eurotsoon enam Kreeka osalist maksevõimetust. Kui Kreeka on pankrotis, siis kes on järgmine?

Itaalias läks teisipäeval kiireks tulekustutamiseks. Senati komitee alustas Roomas uue säästupaketi arutamist, kaalumisel on selle kiire vastuvõtmine veel enne peagi algavat suvepuhkust. Tremonti lähikonnast oli kuulda, et Brüsselist koju kiirustanud rahandusminister vaatamata korruptsiooniafäärile ametist tagasi astuda ei kavatse. Ning ka Milanos oma äriimpeeriumi probleemide lahendamisega tegelenud Berlusconi loobus plaanitud jalgpallimatši külastusest ja naasis kiirkorras Rooma.

Itaalia kriis ajaks lõhki terve eurotsooni

Itaalia 1,8 triljoni euro suurune riigivõlg ulatub sel aastal 120 protsendini SKPst ning majanduskasv oli läinud aastal vaid 0,1 protsenti. Nõrk majanduskasv tekitab poliitilise kriisi taustal investorites kahtlusi, millal ja kas üldse suudab riik oma võlad tagasi maksta. Valitsus plaanib küll säästuprogrammi mahus 71 miljardit eurot, suurem osa aga sellest ehk 47 miljardit peaks jääma alles aastasse 2013. See on väga hilja, võimalik et liiga hilja, ütlevad paljud analüütikud. Turud tahaksid kuulda kiiresti rakenduvast karmist säästuplaanist. Suurim probleem Euroopa jaoks on Itaalia nii suur võlakoorem, et see ajaks lõhki terve Euroopa päästefondi ning seaks kahtluse alla ka eurotsooni tuleviku tervikuna.

„Poliitikud üritavad küllap nii kaua kui võimalik rakendada päästemeetmeid,“ ütles Itaalia ja eurotsooni probleeme intervjuus ajalehele Die Zeit analüüsinud Saksa majandusteadlane Lüder Gerken. „See ei saa aga nii kesta igavesti. Eurotsooni kestvus praegusel kujul on suures ohus. Ma kujutan ette, et euro jääb püsima küll Põhja-Euroopas, aga mitte lõunapoolsetes riikides.“

Itaalia ei ole Kreeka

Suurele võlakoormale ja nõrgale majanduskasvule vaatamata peavad eksperdid turgude praegust reaktsiooni Itaalia suhtes siiski ülepingutatuks. Riigi võlg ei kasva sellises tempos nagu Kreekas või Iirimaal, eelarve puudujääk on 4,6 protsendiga SKPst võrreldes teiste kriisiriikidega väike. Erinevalt Kreekast on üle poole riigi võlakirjadest itaallaste endi käes. Ka erasektori võlad on väikesed, mis on samuti eelis võrreldes Iirimaa või Hispaaniaga.Võrreldes Kreekaga on Itaalia riigivõlg pikas perspektiivis finantseeritud. Emissioonid ei ole probleemiks, küll aga kasvab mure võlakoorma kasvava finantseerimiskulu pärast. Kui Itaalia aga ikkagi peaks sattuma reitingulangetuste ja intressitõusude keerisesse, oleks tagajärg eurotsooni jaoks fataalne. Tõenäoline oleks uus panganduskriis, sest ainuüksi Saksa pangad laenasid märtsi lõpus Itaaliale 116 miljardit eurot. Võrdluseks - nõuded Kreeka vastu olid vaid 17 miljardit eurot.

Itaalia tugevad küljed