• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 01.08.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes ei tunne energeetika minevikku, elab tulevikuta

Need kolm komponenti olid arutluse all juba nõukogude ajal ja hoopis kõrgemal tasemel kui praegu, sest siis ei tegelenud asjaga mitte poliitikud, vaid spetsialistid.
Nõukogude aja kaja. Poliitikud uhkeldasid juba siis, et elekter on olulisim eksportartikkel, kuid spetsialistid teadsid, et elektrienergia tootmiskuludest hakkavad kujunema Eesti majandust laostavad proportsioonid nii vabariigi SKP loomisel kui ka loodud väärtuste jaotamisel, kõnelemata kahjudest keskkonnale, inimeste tervisele ja sotsiaalelule.
Oleme energeetikas kogu aeg õilmitsenud nõukogude aja ebamajanduslikkuse rasvas ja selle tõsidust pole seni taibanud ükski taasiseseisvunud Eesti valitsus, sest muidu oleks õigel ajal mõistlikkusele viitavaid samme astutud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kahjuks kehtivad nõukogude ajal administratiivsete meetoditega kujundatud tariifid osaliselt tänini, sest erinevad elanikkonnagrupid tasuvad erinevate hindade alusel ja keegi ei oska öelda, mis hakkab juhtuma täieliku vabaturu tingimustes.
Tulevik on tume. Olukord läheb ilmselt väga hulluks, sest Eesti olemasolevad tootmisvõimsused tuleb suures osas asendada ning Balti riigid ja Soome on elektrienergiat importivad maad. Norra ja Rootsi on küll pisut eksportivad süsteemid, kuid seda energiat himustab energianäljas Lääne-Euroopa, mida toetab tugev ülekandevõrk. Eriti teravaks muutub olukord siis, kui Saksamaa jätkab oma tuumaenergiavastast poliitikat. Sel juhul tõuseb elektri hind ka Põhjamaade turul järsult. Suur elektrienergia import Venemaalt on poliitiliselt ohtlik.
Kuna investeeringutoetuste otsustamise mõju kestus ületab paljukordselt ühe valimisperioodi kohta poliitikutele antava mandaadi kestuse, ei tohiks investeeringuotsused ja -toetused tuleneda vaid päevapoliitilistest eelistustest, vaid eeldama laiapõhjalist kokkulepet.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele