Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riisalu: Balti ühtsus on müütiline soov
Põhimõtteliselt võib Balti ühtsusest tänaseks küll rääkida kui ainult müütilisest soovist, mis kunagi võiks tekkida, nentis riigikogulane Aivar Riisalu.
Riisalul ei tulnud meelde ühtegi head näidet Balti riikide koostööst alates aastast 1989.
"Ühtsust ei ole tekkinud ei poliitilisel tasandil ega veel vähem majanduslikult. Kõik need Eesti ettevõtted, mis üritasid muutuda üle-baltilisemaks, on suures osas pidanud sellest loobuma," kommenteeris Riisalu.
Riisalu rääkis ka oma kogemusest, kui ta kunagi Alexela Oiliga seotud oli, siis laiendasid nad ettevõtet teistesse Balti riikidesse. "Tänaseks on see kõik lõppenud. Üksikud ettevõtted on Lätis ja Leedus olnud edukad ning üksikud Läti ja Leedu ettevõtted on täna Eestis olemas," tõdes ta.
"Rääkides sellest, et meie regioonil on ühine saatus, ühised välistunnusjooned nii poliitiliselt, kui ka majanduslikult ning rahvuslikult, siis kahjuks ei ole me suutnud ühtset turgu ega majandusruumi kuidagi tekitada," märkis Riisalu.
Ta lisas, et pangandusruum läbi Swedbanki on ka läbi kukkunud, sest ühed laristasid rohkem kui teised. "Ühine on meil veel ainult väljaränne. Leedus on vist kõige rohkem inimesi ära läinud ning Lätist ja Eestist ka," sõnas Riisalu.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Riisalu käis hiljuti Leedus Balti riikide ühisel riigikaitsekomisjoni kokkusaamisel. "Isegi riigikaitselises plaanis on Läti ja Leedu läinud täitsa teist teed, loobunud ajateenistusest. Leedu on seda vist küll taastamas, aga Läti ei suuda ka seda enam," märkis Riisalu.
Tema sõnul on riigikaitse iseolemiseks põhilisemaid komponente. "Pluss see, et valuutasüsteem, mis on Eestis europõhine ja progressiivne;" rääkis Riisalu. Seega Eesti on läinud Põhjala teed ja Läti ning Leedu on läinud kummalist teed.
"Mul on seda kurb öelda, aga ma ei näe varianti, et need kolm riiki saaksid veel kunagi toimima selliselt nagu meil see unistuses oli," tõdes Riisalu.
Tänane Äripäeva juhtkiri räägib sellest, et Läti, Leedu ja Eesti koostöö takerdub. Muret teeb see, et koostöö riikide vahel ei ole sujunud. Näiteks ühine tuumajaam on ikka veel ehitamata. Äripäev küsis täna päevaküsimusena, milline on hea näide Balti riikide koostööst.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.