Põrkuvad huvid pärsivad konkurentsivõimet

Juba klassikaline näide on Balti ühise tuumajaama rajamine. Enam kui viis aastat tagasi ehk 2006. aasta märtsis pidasid esimese töönõupidamise Baltimaade energiafirmade juhid ning otsustasid läbi viia teostatavusuuringu, mis sai ka positiivse hinnangu.

Tänaseks on Leedu sisepoliitiliste vaidluste tõttu ühisprojekt sisuliselt sumbunud. Rivaliteedi tõttu kipuvad venima ka elektrikaablite rajamise projektid, näiteks Rootsist Lätti või Leetu. Samal ajal ohustab kogu endiselt energiasaare staatuses Baltikumi energiapõud.

Teiseks näiteks sobib Rail Baltica. Viimane on takerdunud, sest näiteks Läti poliitiline eliit on üksmeelselt eelistanud Põhja-Lõuna (ehk näiteks Rail Baltica) raudteesuuna arendamise le panustada Ida-Lääne suunda, näiteks Moskva-Riia kiirraudteesse. Sisuliselt sõltub Balti raudtee rajamine sellest, kummasuunaline huvigrupp jääb Lätis peale. Samalaadsed arengud valitsevad Via Baltica väljaehituses.

Kolmanda näitena saab tuua sarnased läbirääkimised Balti riikide ühise veeldatud gaasi ehk LNG-terminali rajamiseks. Kuigi optimistlikud prognoosid lubavad kokkuleppeid sügiseks, on reaalsem, et nendei ei jõuta. Nagu tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel: üht projekti, mis sobiks kõigile kolmele riigile, praegu ei ole. Tegelikult ei ole ühte lahendust ka riigipõhiselt, näiteks Eestiski on olnud mitu konkureerivat projekti. Osapooli justkui ei heidutaks Baltimaade jätkuv sõltuvus Gazpromist, mille vähendamine peaks olema kokkulepete nurgakiviks.

Poliitilise tahte puudumise tõttu seisab veel rida ühisprojekte. Nii pole suudetud kokku leppida ühiselt lennuväe rajamises – Balti õhuruum oleks kaitseta, kui meid ei valvaks NATO liitlaste võõrlennukid. Kui järgi mõelda, et meenu lähiajaloost ühtegi tõsist ja pikaajalist toimivat koostööprojekti.

On levinud arvamus, et vaid väikeriigid saavad väärtuspõhist poliitikat ajada, kuna neid ei kammitse suurriikidele omased huvid. Balti riikide näide seda paraku ei tõesta. Eesti vaatab Põhjamaade poole, Leedu Kesk-Euroopasse ja Läti pigem itta. Nii on Balti koostöö vaid idee ning Balti kett kõigest sümbol, millel puudub reaalne sisu. Kas seda on vajagi? Küünikuna võiks sellesuunalistest püüdlusest ju loobuda, kuid jäädes realistiks ja pragmaatikuks, on sisuline koostöö lihtsalt eluliselt vajalik. Vaid selle teesklemisest ei piisa.

Autor: 1185-aripaev