Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavahetus Venemaaga toppab endiselt

    Uus piiriületuskord lahendab olukorra, kus veokite saba maantee pervel teosammul Venemaa poole liikus ja annab autojuhtidele ootealadel ja veokiparklates võimaluse inimlikult oma piiriületuskorda oodata, kuid kogu protsessi ei muuda see kiiremaks.
    "See kindlasti tekitab meelehärmi, kui see ei muuda midagi. Ei ole muidugi vähe tähtis, et klientide kaup on paremini turvatud kui kuskil võsas seistes, kuid sellest on muidugi palju räägitud, et tegelik probleem on piiriületuses kui sellises, praegu ei toimu võitlust põhjusega, vaid tagajärgedega," ütles uue korra kohta ekspedeerimisfirma ASi CF&S Estonia tegevjuht Kuno Väin. "Piiriületuskorra üle tuleks läbirääkimisi pidada Venemaaga, sest on ebanormaalne, et veokid seisavad 4-5 ööpäeva järjekorras, vahet ei ole, kas seisavad seisuplatsil või tee ääres, see ei oma tähtsust. Piiriületus ise on nende hädade ja maksude põhjustaja," nentis ta.
    Väikesed summad kuhjuvad kliendi kaela. Ehkki piiriületuse eelbroneerimisele kuluvad maksud on miniatuursed ning ka ooteplatsi hind ei oma märkimisväärset protsentuaalset osakaalu veo hinna kogukulust, tuleb see Väina sõnul tõenäoliselt kõik ikkagi kliendil kinni maksta.
    "Kui me arvestame transpordi keskmise hinna Tallinnast Moskvasse, kuhu suurem osa veoseid läheb, siis on 14 eurot suhteliselt väike summa protsentuaalselt. Aga kõiksugused kallinemised - kütus, tööjõud või teemaksud, see kõik tuleb põhimõtteliselt kliendi taskust. Eks turg reguleerib ise selle asja paika, kui palju siis konkurentsi tingimustes võtab kulusid enda kanda autovedaja," arutles Väin.
    Ta lisas, et viimane on muidugi vähetõenäoline, et autovedaja selle enda kasumist ära annab. "Viidatakse erinevatele maksuregulatsioonidele ja kasseeritakse see kliendi taskust sisse. Eks ta niimoodi toimibki," vastas Väin küsimusele, kellel tuleb uuest korrast tingitud lisakulud kinni maksta.
    Valio Eesti ekspordijuht Elar Ollik tunnistas, et ei ole kehtima hakanud korraga eriti kursis, mistõttu ei teadnud ka, kas veofirma küsib lisakulutused tootja käest. "Ilmselt on veel vara öelda," sõnas Ollik, kelle sõnul on ettevõttel sõlmitud pikaajalised veolepingud. Kuid laiemalt uut korda hinnates ütles Ollik, et kõige kurvem on asja juures see, kui tekivad lisakulud, kuid sisuliselt piirijärjekord ei muutu, vihjates samuti piiriületus ajale.
    "Eesmärk oleks ju see, et piirist saaks üle kiiresti, 2-5 päevaga," lausus Ollik ja lisas, et kui uus kord aitaks piiriületuse aega vähendada, on tehtavad lisakulutused mõistlikud. "Muidugi hea, et midagi tehakse sealse olukorra parandamiseks," võttis Ollik teema kokku.
    Peaasi, et süsteem ennast õigustaks. Rakvere Lihakombinaadi logistikadirektor Tarmo Rei, kelle sõnul saadavad nemad iga nädal keskmiselt ühe veokitäie kaupa Venemaale, ei olnud samuti kursis uuest korrast tingitud lisakulutustega. Kuna kauba veo tellib ning tasub tellija, ei osanud ta öelda, kas ooteala ja broneeringu tasu sisaldub veo hinnas.
    Selle kohta, mida arvata uuest süsteemist ning kas see ennast üldse õigustab, vastas Rei, et ei oska öelda ei nii ega naa. "Ma loodan kindlasti, et kui midagi juurutati, tehti eelnevalt ka analüüsid ja seetõttu peaks küsimused olema selgelt lahendatud. Ma siiralt loodan, et see süsteem ennast õigustab," ütles Rei.
    Möödunud nädalal pidulikult avatud Sillamäe TruckStop võtab esimesed veokid vastu oktoobris. Parkla rajaja ASi Sillamäe Sadam turundusjuhi Andrei Birovi sõnul võivad esimesed veokid parklas seista juba ka varem, näiteks 15. septembril, kuid päris kindlasti on ooteala teenindamiseks valmis 1. oktoobriks.
    Sillamäe ooteala hakkab teenindama ainult veokeid. Parkla rajamine Sillamäele likvideerib pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad maanteel, mis mõjub positiivselt liiklusohutusele, parandab veokijuhtide olmetingimusi ning võimaldab tagada veokijuhtide töö- ja puhkerežiimist kinnipidamist.
    Seotud sadama ja tolliga. Parkla töö on seotud uue Eesti-Vene piiriületamise elektroonilise järjekorrasüsteemiga, mis töötab kõigis Eesti maanteepiiripunktides Venemaa suunal.
    Sillamäe veokite ooteala on ühendatud Sillamäe sadama peavärava ja merepiiri tollipunktiga. Seetõttu on veokijuhtidel edaspidi võimalus teha valik - ületada Eesti-Vene maanteepiir Narvas või sõita Venemaale laevaga. Peale selle on võimalik Sillamäel sooritada tolliformaalsusi, koostada eeldeklaratsioone, sooritada tolliinfo elektroonset edastamist üle piiri, mis kiirendab piiriületust Venemaa poolel.
    Sillamäe Sadama omaniku Tiit Vähi sõnul soodustab parkla ja uus süsteem kahe suure majandusriigi - Euroopa Liidu ja SRÜ kaubavahetuse ning poliitilise dialoogi edasist arengut. "Sellepärast me asja ette võtsimegi," ütles Vähi.
    Ooteala rajamine Sillamäele läks maksma 2,47 miljonit eurot, millest 1,15 on Euroopa Liidu toetus. Kogu kompleksi maksumus on suurem, sest valdav osa hoonest, mis polnud europrojektis ette nähtud, rajati Sillamäe Sadama omavahenditest.
    Kuu aega tagasi Eesti maanteepiiripunktides käivitunud uue piiriületussüsteemi tõttu muutus teedel liiklus turvalisemaks. Hiljuti laiusid maantee ääres pikad piiriületust ootavate veokite järjekorrad, mis takistasid liiklust, kahjustasid keskkonda ning tekitasid nii ebamugavust kui ka põhjustasid otseseid probleeme omavalitsustele, kohalikele elanikele ja sõidukijuhtidele endile.
    Uus piiriületuskord on toonud pikkades järjekordades seisnud veokid ootealadele, mistõttu on maanteel liiklemine muutunud ka teistele inimestele ohutumaks. Veokijuhid, kel on võimalik broneerida endale piiriületuse järjekorrakoht elektroonilises infosüsteemis, saavad piiriületust oodata aga inimlikes tingimustes ootealal, kus on korralikud tualetid, dušid, valgustus, valve ning võimalus kasutada traadita internetti ja teisi ooteala haldaja pakutavaid teenuseid.
    Samas on vähenenud ka piiriületuse ooteaeg neile, kes võtavad koha üldises järjekorras. Kui veel juulis oli Narvas veokite tavapärane ooteaeg kolm kuni viis päeva, siis reede hommiku seisuga tuleb neil järjekorras oodata umbes 36 tundi.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Raadiohommikus: elektriautode mesinädalad on läbi
Äripäeva raadio kolmapäevase hommikuprogrammi teemadering ulatub seadustest elektriautode ning Michelini tärnidest haridusjuhtide praktikaprogrammini.
Äripäeva raadio kolmapäevase hommikuprogrammi teemadering ulatub seadustest elektriautode ning Michelini tärnidest haridusjuhtide praktikaprogrammini.