Katre Pilvinski • 22. september 2011 kell 14:07

Arengufond: rohemajandus pakub riikidele konkurentsieelist

Puhastest tehnoloogiatest ehk cleantech’ist on saanud kogu majandust läbiv kontseptsioon, kus domineerivad praegu energeetika, veemajandus ja transport, sõnas Eesti Arengufondi ekspert Lauri Matsulevitš.

"Kliimamurede lahendamise kõrval on arenenud riigid huvitatud rohemajandusestkui töökohtade ja majanduskasvu allikast," märkis ta Arengufondi aastaraportis.

Matsulevitš tõi välja, et keskkonnatooted ja -teenused ei seostu enam pelgalt kliimaprobleemide või ressursinappusega. "Tegemist on uue majanduse kasvumootoriga, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi, pakkudes konkurentsieelist nii ettevõtetele kui ka riikidele. Lisaks loob üha kasvav teadlikkus ja rohemajanduse populariseerimine hea võimaluse ettevõtetele ja riikidele pöörata rohelised investeeringud ja algatused korporatiivse või rahvusliku kuvandi osaks."

Võrreldes kriisieelse ajaga kasvab maailma energiavajadus aastaks 2035 poole võrra ning seda trendi veavad tärkavad majandused. "Siit ka väljakutse – kuidas saavutada vähemaga rohkem?" küsis ekspert. " Seda mitte ainult energeetikas, vaid majanduses tervikuna, vähendades sealjuures mõju keskkonnale. Peale ressursipiirangute ja kliimaprobeemide tõukavad rohemajandust tagant avalik arvamus ja tarbijateadlikkus, rahvusvahelised kliimakokkulepped ja riiklikud eesmärgid tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks."

Panused on rohemajanduses suured: stiimulpakettidest, millega valitsused kriisi ajal majandust turgutasid, on keskkonnaga seotud valdkondadesse läinud ligi 500 miljardit dollarit. Kriisist väljumist on nimetatud isegi „roheliseks taastumiseks“, sest see valdkond, eriti taastuvenergeetika, sai turgutusprogrammides erilist tähelepanu. Seega oli majanduskriis omamoodi katalüsaatoriks roheliste tehnoloogiate arengule.

"Aastaks 2020 ennustatakse, et roheliste toodete ja teenuste globaalne käive ulatub juba 3,2 triljoni euroni," märkis Matsulevitš.

 

 

Hetkel kuum