• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norras-Rootsis elekter peaaegu tasuta

    Vihmavesi täitis Põhjamaade hüdroelektrijaamade veehoidlad triiki, mistõttu elektri börsihind on võrreldes suvega kukkunud ligi kuus korda.

    Norrat ja Rootsit tabanud sügisene paduvihm on vesi elektriostja veskile – hüdroelektrijaamade hüppeliselt kasvanud veevaru surus öise elektri megavatt-tunni (MWh) hinna naeruväärse kahe euroni ning keskminegi hind on täna kõigest kaheksa eurot võrreldes suve alguse rohkem kui 50ga, märgib ajaleht Talouselämä.
    Läänest lähenev madalrõhkkond toob vihma aga veelgi juurde, mis tõotab hinnalangetusralli jätkumist.
    Nii odav oli börsielekter viimati 2008. aastal, kui majanduskriis tabas valusalt paljusid tööstusettevõtteid ning tarbimine kahanes katastroofiliselt.
    Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade veehoidlais on praegu selline veevaru, mis ületab aastatagust paari suure tuumaelektrijaama aastatoodangu võrra.
    Teoreetiliselt võib öise elektri MWh hind tänu sellele muutuda isegi negatiivseks, kuid praktikas seda ilmselt siiski ei tehta – pigem tasub hüdroelektrijaamas lasta veel lihtsalt turbiinidest mööda voolata kui toota elektrit vägisi ja toppida seda tarbijatele tasuta või lausa raha peale makstes.
    Samas tuuleenergeetikas sellist reguleerimisvõimalust pole ehk tipp-pakkumise ja väga väikese tarbimise hetkedel võibki börsielektri ostja saada lisaks voolule veel ka raha.
    Kuigi Norra ja Rootsiga napib sealt elektri ostmiseks tarvilikku kaabelühenduse võimsust, mõjutab hinnalangus ka naaberriike – Soomes maksab MWh NordPooli andmetel täna 31 ning Eestis võrreldes eilse 49 euroga juba ainult 36 eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Kriis ajas töötu Siiri Sisaski seenele: müüsin kontserditel salateid ja moose
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Miks minilao kasutamine on kasvav trend ja millal sina võid miniladu vajada?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?