Endine krossimees sukeldus kalaärisse

Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas asuva Paadi talu peremees Avo Leok hakkas angersäga kasvatamise peale mõtlema paar aastat tagasi. Mõtte istutas talle pähe vend Arvo, kes oli kunagi Hollandis sattunud sägakasvatusfarmi. Arvo ise elab naaberkrundil ja kasvatab forelli.

"Kui ma ratastooli jäin, võttis kaua aega, et paratamatusega ära harjuda," räägib Avo Leok, kes pärast krossirattalt kukkumist jäi alakehast halvatuks. "Mitu aastat proovisin jätkata lilledega - tänu ema-isa kasvatud roosidele ma omal ajal krossi sõita saingi - aga see ei tasunud ära, sest ratastoolis olles taimi ei kasvata ja abiliste palkamine on liiga kulukas."

Samal põhjusel langes ära ka forelli kasvatamine välitiikides. Aga sisetingimustes kala kasvatamisega saab Avo Leok igati hakkama ja kui vaja, aitab abikaasa Kerli või üheksa-aastane poeg.

Garaažist sai kalakasvandus. Endine garaaž on rekonstrueeritud angersäga kasvatamise tingimustele vastavaks ning varustatud ratastoolis liikuja jaoks kaldteede ja muu vajalikuga. Leok annab kaladele kaks korda päevas süüa - tegu on spetsiaalse, Prantsusmaal toodetud ujuvsöödaga - ning hoiab katlal silma peal, et farmisüsteemis ringlev 80 kuupmeetrit vett ei langeks alla 28 soojakraadi. Vett soojendab puidukatel, sest oma talumetsast saadav puit annab olulise säästu. "Metsa mahavõtjad ja halgudeks lõhkujad tuleb palgata, sest ilma jalgadeta neid töid ei tee," lisab Leok.

Ta tunnistab, et tegelikult realiseerus sägakasvatamine kiiremini, kui ta plaanis. "Minu head hollandlastest tuttavad sägakasvatajad, kellelt ma väga palju õppinud olen, panid mind korraga fakti ette, et kui mina sägafarmi sisseseadet ära ei osta, siis teeb seda kohe keegi teine," räägib Leok ja lisab, et tegu oli töötava farmi sisseseadega, mida ta oli mitu korda vaatamas käinud. "Uue sisseseade muretsemiseks poleks mul raha olnud." Sestap laenas Leok vendadelt ja sõpradelt raha ning mullu detsembris olid seadmed taluõuel.

Esimese ostu - sadakond angersäga maimu - tegi aga Leok juba mullu augustis. Need Hollandist toodud maimud kasvatas ta katse-eksituse meetodil üles oma maja saunas tavalises akvaariumis ja ligi 30 ellujäänut on praegu 5-6kilosed marjakalad ehk kalad, kellelt saadakse uusi kalamaime.

"Sauna ei saanud meie pere küll terve talve kasutada, ent kasvavate sägade pealt õppisin palju," muigab Leok. Lisaks pesemisvõimaluse piiratusele pidi pere kodus ka suhteliselt vaikselt tegutsema - säga on väga tundlik kala, keda müra, vibratsioon ja muu välisärritus tõsiselt häirib.

Ehkki esimene partii angersägasid on müügikaalu kosunud, pole Leok aktiivselt müügikanaleid otsinud. "Ma ei saanud enne turuga tegeleda, sest need, kellega ma sel teemal rääkinud olen, tahtsid enne ikka kala näha ja maitsta," põhjendab ta. "Ma olen sellega arvestanud, et turuletulek on raske ja võtab aega ning algul tuleb kalu võib-olla ka ühekaupa müüa." Rookimata angersäga kilohinnaks taluväravas on ta kalkuleerinud neli eurot, millele lisandub käibemaks.