• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Von Messing veeretab süü Vene allilmale

    Augustis õnnestus Venemaa nädalalehel Naša Versija na Neve intervjueerida Elena von Messingut, keda seostatakse rahapesuga Bulgaarias. Skeemidesse oli kaasatud ka Eesti. Soome kodakondsusega ärinaine väidab, et tema südametunnistus on puhas ning et tema ja Dmitri Abramkini jamades on süüdi hoopis Vene allilma autoriteetideks peetavad isikud.

    Järgneb väljavõte Venemaa nädalalehes Naša Versija na Neve ilmunud intervjuust:
    Väidetakse, et nii Teie ise kui ka Teie teine abikaasa Andrei Hlojev olite tihedalt allilmaga seotud?Kuidas? Mina ei ole kohtulikult karistatud. Sergei, olgu muld talle kerge, oli ka seaduse silmis puhas (Elena von Messing on abielus olnud Sergei Skorodumoviga, kes on surnud – toim). Andrei on sõjaväelane, käis Lõuna-Osseetias.
    Ent on kirjutatud, et Soomes oli teil probleeme maksuametiga. Samuti olite Bulgaarias koos äripartner Dmitri Abramkiniga vahi all rahapesu süüdistusega. Nendes operatsioonides olevat osalenud ka Eesti firma Tavid.Soomes ei ole mul maksuprobleeme olnud. Tavid on suurim Baltimaade valuutavahetuse ja kullaga tegelev firma. Tavidi esindus töötab ka Bulgaarias ning õiguskaitseorganitel nende vastu pretensioone ei ole.
    Mis puudutab aga minu ja Dmitri probleeme, siis nende taga seisab meie partner, Bulgaaria võrkpalliklubi president Georgi Georgijev. Ta võttis meie kontolt tulevase kasumi tagatisel välja 1,2 miljonit eurot ja kui me avaldasime pahameelt, lubas ta meie elu kibedaks muuta. Nii see asi tekkiski. Mina veetsin pool aastat eeluurimisisolaatoris, Dmitri üheksa kuud. Praegu on asi Sofia linnakohtus. /…/
    Millist osa etendas Velitško (Aleksei Velitško hüüdnimega Pelikan on Vene meedia andmetel üks Peterburi allilma autoriteete – toim)?Velitško tegeles sularaha toimetamisega Eestist Venemaale. Sealjuures Abramkin nõudis kõikide tollireeglite ja formaalsuste täitmist, aga Velitško püüdis tekitada probleeme, et saaks jätta suures koguses raha enda kätte, veeretades süü kellegi teise kaela. Lõpuks see tal õnnestus.
    Kuidas see juhtus?Abramkin rääkis, et 2. veebruaril 2007 helistas talle Velitško ning vihjates sellele, et kulleril lõppes viisa, palus, et 6,5 miljonit eurot tooks Tallinnast Ivangorodi keegi teine. Dmitri palus seda teha Perepetšil, kes läbis edukalt Eesti piiripunkti, kuid Venemaa poolel korraldati talle provokatsioon.
    Nagu kord ja kohus, andis Perepetš inspektorile täidetud tollideklaratsiooni kahes eksemplaris. Inspektor ütles, et üks lehtedest on servast katki ja Perepetš peab selle ümber kirjutama. Auto koos rahaga kästi aga ajada mõni meeter edasi, et see ei segaks. Kui Perepetš kirjutas deklaratsiooni ümber, kutsuti ta kontorisse ja hakati vormistama protokolli valuuta sissetoomise reeglite rikkumise kohta. Inspektori palvel edasi aetud auto sõitis tollitsoonist välja ja raha oleks nagu ebaseaduslikult riiki toodud. Kohale kutsuti miilits ja erirühm.
    Auto viidi lisaülevaatusele, kus võeti kotist välja ainult pool miljonit eurot, mis ka fikseeriti protokollis. Olles šokis, ei märkinud Perepetš protokollis, et kotis pidi olema veel 6 miljonit, kuigi tema deklaratsioonis oli kirjas kogu summa,
    Abramkin, kellele Perepetš jõudis helistada, võttis advokaadi ja tuli Kingisseppa. Velitško oli juba seal, rääkis pidevalt telefoniga, nimetas mingeid nimesid – käitus nii, nagu püüaks asja lahendada. Pärast teatas ta Perepetšile, et selleks, et asi ei jõuaks kohtusse, tuleb temale maksta miljon eurot. Järgmisel päeval andis Abramkin Velitškole 300 000 eurot, siis aga veel pool miljonit, kuid too nõudis rohkem. Mõistes, mis toimub, asus Abramkin asja ametlikult lahendama. Pereptš läks Kingissepa tolli ja ütles, et autos peab olema veel 6 miljonit eurot ning nõudis auto uut läbivaatust. Raha leiti, kuid sai selgeks, et see taheti ära varastada.
    Perepetšile kirjutati välja trahv, asi summutati, kõik muud asjaosalised aga pääsesid kuiva nahaga - selgus, et videokaamera, mis filmis salakaubavedu oli välja lülitatud. Fotod poole miljoni euro konfiskeerimise kohta aga kadusid jäljetult.
    See ajas Velitško marru, ta kaotas initsiatiivi ja väljapressimise allika. Juhtunust sai teada Eesti pool, kes arestis Abrankini ja Perepetši pangakontod, sulgedes sinna klientide raha. Kliendid nõudsid oma raha tagasi, aga Velitško ei osanud neile midagi öelda. Siis otsustaski Velitško meelitada enda poolele Londi (Lont on Vene ajakirjanduse järgi Loode-Venemaa üks autoriteetsemaid "seaduslikke vargaid" Andrei Beljajev-Voznesenski – toim). Ta tahtis delegeerida raha saamise Abramkinilt Londile, siis aga teatada, et varas jättis kogu raha endale, saades seejärel Londist oma miilitsasõprade abil lahti. Nagu näete, pandi Lont trellide taha. /…/
    Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Munger: olukord turgudel on metsikum kui 90ndate lõpus
Berkshire Hathaway asejuht ja Warren Buffetti parem käsi Charlie Munger ütles täna, et osa turge on metsikult ülehinnatud ning praegune keskkond on isegi hullumeelsem kui tehnoloogiamull 1990ndate lõpus, vahendab Bloomberg.
Berkshire Hathaway asejuht ja Warren Buffetti parem käsi Charlie Munger ütles täna, et osa turge on metsikult ülehinnatud ning praegune keskkond on isegi hullumeelsem kui tehnoloogiamull 1990ndate lõpus, vahendab Bloomberg.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Vallaisade palgad tegid meeletu hüppe, rikkamad saavad 5000 eurot kuus
Valimiste järel on vallavanemate palku tõstetud kohati isegi üle 25 protsendi. Rikaste valdade juhid saavad nüüdsest 5000 eurot kuus, väiksemate ja vaesemate valdade juhid peavad hakkama saama aga 2000 euro suuruse tasuga.
Valimiste järel on vallavanemate palku tõstetud kohati isegi üle 25 protsendi. Rikaste valdade juhid saavad nüüdsest 5000 eurot kuus, väiksemate ja vaesemate valdade juhid peavad hakkama saama aga 2000 euro suuruse tasuga.