• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uurijad harutavad petuskeeme

    Rahapesule viitavate skeemide tõttu korduvalt Äripäeva veergudele sattunud Vene kodanik Dmitri Abramkin, kes Eestis äri ajab, ja tema kaaslased said Venemaal süüdistuse ebaseaduslikus pangandustegevuses, uurimine kestab.

    Äripäev kirjutas 2007. aasta kevadel, kuidas Eesti-Vene piiril jäi miljonite eurodega vahele Igor Perepetš, ning juhtumist hakkas hargnema seni suurim teadaolev Eestiga seotud ja Bulgaarias kohtusse jõudnud rahapesu uurimine. Ajaleht Kommersant kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Venemaa Juurdluskomitee andis kriminaalasja edasi Peterburi uurijatele. Skeemi taga seisab uurimise andmetel Elena von Messingu (varem Jelena Skorodumova, tuntud ka hüüdnime Pomidorihha järgi) äripartner Dmitri Abramkin.
    Väidetavalt kuulusid kampa veel Peterburis asunud ja tänaseks tegevuse lõpetanud VEFK panga (Bank of East-European Finance Corporation ) raamatupidaja Ljubov Stetskaja ja teised "kindlakstegemata isikud VEFKi juhtkonnast".
    Venemaal uuritavas skeemis osales ka Perepetš, kes 2007. aasta jaanuaris võttis Eesti firma OÜ Instmark kontolt välja üle kuue miljoni euro sularaha, millega tabati ta Eesti-Vene piiril Ivangorodis. Kommersandi artikli kohaselt Perepetš mitte ainult ei võtnud süüd omaks, vaid sõlmis uurijatega ka kohtuvälise koostööleppe.
    Uurimise kohaselt muutsid kurjategijad mitme aasta jooksul panga kaudu sularahaks 1,2 miljardit rubla (ligi 28 miljonit eurot). Raha saadeti pangaülekannetega välismaale, aga tagasi Peterburi toodi üle Eesti piiri juba sularaha. Äripäev on kirjutanud, et sularaha kättesaamiseks kasutati Eestis heauskset valuuta- ja maksevahenduse firmat AS Tavid, samuti kontosid Sampo Pangas.
    Eestis lõppes sama seltskonna rahapesukahtlusega seotud kriminaaluurimine mullu detsembris. "Välisriikidega koostöös ei õnnestunud tuvastada kuritegusid, mille toimepanemisest rahalised vahendid pärinesid ning Eestis ei esinenud ka muude kuritegude tunnuseid," nentis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Teisisõnu tähendab see, et Eesti uurijatel ei õnnestunud tuvastada rahapesu tõestamiseks vajalikku asjaolu – raha kuritegelikku päritolu.
    Venemaal käiva uurimise raames on kõigile asjaosalistele esitatud süüdistus ebaseaduslikus pangategevuses. Von Messing ajalehe Kommersant andmetel oma süüd ei tunnistanud, Abramkin tunnistas süüd osaliselt. Kõiki süüdistusi eitav endise VEFKi raamatupidaja teeb väidetavalt uurijatega aktiivselt koostööd.
    Dmitri Abramkini ja tema kaaslastega on Eestis seotud kolm firmat – osaühingud Instmark, Sevenert ja Montevalle. Vaatamata vahepealsele rahapesu uurimise alla sattumisele Eestis tegutsevad firmad vormiliselt edasi, olles esitanud isegi eelmise aasta  aruanded. Aktiivset majandustegevust firmadel mullu siiski polnud.
    Kahtlustustest ja süüdistustest pääseti siin puhtalt, kuna kriminaaluurimine takerdus. Instmarkil ja Sevenertil oli 2006. aasta aruande järgi muuhulgas nõudeid ASi Tavid vastu ehk Tavidi kaudu tehti suuremahulisi valuutavahetuse tehinguid. Kolm ettevõtet on registreeritud ühte korterisse Tallinnas Keemia tänaval.
    TAUST – ÄRIPÄEV KIRJUTAS11.05.2007Eesti üks suuremaid rahapesujuhtumeid – miljonid eurod sularaha Venemaale
    Keskkriminaalpolitsei asus uurima üht viimaste aegade suuremat rahapesujuhtumit, mille peategelane oli 1990ndate keskel Keila Terko ja Sillamäe Õlletehase erastamisel osalenud ärimees Juri Džeksenev. Juhtum sai alguse 6,3 miljonit euro sularaha leidmisest Eesti-Vene piiril Džeksenevi äripartneri Igor Perepetši BMWst.
    07.01.2009Tavid skandaalis
    Selgus, et Bulgaarias rahapesu kahtluse tõttu vahistatud Dmitri Abramkiniga seotud firma Bulgaarias, samuti temaga seotud firmad Tallinnas, olid teinud AS Tavidiga ülisuuri valuutavahetustehinguid. Tavid ei kommenteerinud kliendisuhteid, kuid andis mõista, et kõigist suurtest või kahtlusi tekitavatest tehingutest teatatakse alati vastavatele asutustele. Abramkini Bulgaaria äri sattus kahtluse alla seoses Vene maffia raha pesemisega. Kohtuveskid jahvatavad Bulgaarias siiani.
    22.01.2010Rahapesijad kasutasid ära eestlaste heausksust
    Äripäev avalikustas skeemi täiendavaid rahvusvahelisi lülisid. Selgus, et Eesti finantsasutusi kui heauskseid teenusepakkujaid kasutati arvatavas rahapesu skeemis korduvalt ja erinevate juriidiliste kehade kaudu.
    Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.