Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jim Rogers: USA majandust ootab ees ränk stagflatsioon
Legendaarne investor Jim Rogers usub, et USA inflatsiooniprobleem on valitsuse öeldust suurem.
USA majandust ootab ees raskem stagflatsiooni periood kui 1970. aastatel, ütles suurinvestor Jim Rogers reedel CNBC-le antud intervjuus, lisades, et valitsused on rahvale inflatsiooniprobleemi tõsiduse kohta valetanud ja hiljutine USA võlakirjade hinnatõus oli mull.
Stagflatsioon on olukord majanduses, kus inflatsioon ja stagnatsioon eksisteerivad käsikäes ehk hinnad tõusevad, kuid kogutoodang langeb ja tööpuudus kasvab. Keskpanga jaoks on tegemist eriti keerulise probleemiga, sest raha ringlusse laskmine aitaks küll stagnatsiooni vähendada, kuid tooks kaasa ka inflatsiooni kiirenemise.
Aastatel 1974-1978 oli keskmine inflatsioon Ühendriikides 8% ja töötus saavutas oma rekordtaseme 1975. aasta mais, jõudes 9%-ni. Hetkel on töötus USA-s 9,1% ja tarbijahinnaindeksi kaudu väljendatud inflatsioon 3,8%.Rogersi sõnul on inflatsioonil veel palju kasvuruumi, sest kui 1970. aastatel trükkis raha vaid USA keskpank, siis nüüd teevad seda lisaks Ühendriikidele veel mitmed teised riigid maailmas.
„Nii kuidas inflatsioon muutub hullemaks ning valitsused jätkavad raha juurde trükkimist ja võlakirjade väljastamist, tuleb ükskord ette punkt, kust edasi hakkavad võlakirjade hinnad langema. Ma ei soovitaks hetkel kellelgi võlakirju osta, ma soovitaks neid müüa. Kui ma oleks võlakirjaportfellihaldur, otsiksin endale uue töö,” sõnas Jim Rogers.
Siiani on võlakirjade hinnad üsna stabiilset tõusutrendi näidanud. Võrreldes juuliga on USA valitsuse 30-aastase võlakirja tootlus langenud 4,36%-lt 3,15%-le.
Rogersi vaated lähevad vastuollu mitme majandusteadlase ennustusega. Näiteks majandusprofessor Nouriel Roubini sõnul on ennekõike tegemist siiski majandussurutisega. Teised prognoosivad jällegi hindade ja vara väärtuse langust. Palju on Ühendriike võrreldud ka Jaapaniga, mis on samuti rakendanud üsna lõtva rahapoliitikat, kuid mille 10-aastase võlakirja tulusus on ikka vaid ligikaudu 1%. Siinkohal toob Rogers välja aga olulise erinevuse: Jaapan on globaalmajanduses olnud üks suurimaid krediidiandjaid, samas kui USA on laenusaajate nimekirja tipus.
Autor: Maarja-Liis Mitri