- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksulangetus olgu kindel ja jõulisem
Töötukassa nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku alandada järgmisel aastal töötuskindlusmakse määrasid.
Äripäev toetab maksu alandamist, kuid kaaluda võiks veelgi jõulisemat maksulangetust.
Töötukassa enda andmed ning tulevikuprognoosid toetavad maksu alandamist. Praegu läheb iga kuu enam kui pool laekuvatest maksetest otse reservi. Täpsemalt, kui maksumaksjad tasuvad iga kuu ligi 20 miljonit eurot, siis töötute toetuseks kulub alla 10 miljoni euro kuus. Kokku on töötukassa kasvatanud selle aasta kaheksa kuuga reserve koguni 84 miljoni euro võrra. Aasta lõpuks peaks töötukassa reservid kasvama isegi kuni 350 miljoni euroni. Reservide kiirtempos kasvu taga on tööpuuduse vähenemine.
Olukord võib pöörduda ning seetõttu on reservide kogumine keerulisteks aegadeks kahtlemata hädavajalik, kuid aasta lõpuks on töötukassal piisavad reservid ca kaheks kriisiaastaks olemas ning nende jätkuv kasvatamine ei ole otstarbekas. Seda kinnitavad ka rahandusministeeriumi prognoosid, mille kohaselt langeb tööpuudus tänavuselt 12,3%-lt 2015. aastaks alla 8%. See tähendab, et lähiaastatel on oodata jätkuvat hüvitiste vähenemist.
Maksu kahekordne alandamine. Praegu kehtib töötuskindlustusmakse maksimummäär 4,2%, millest 1,4% maksab tööandja ja 2,8% töötaja. Plaani kohaselt alandatakse maksumäära kolme protsendini nii, et töötajale jääb 2% ja tööandjale 1% maksekohustus. Arvestades, et optimaalne reserv on kogutud ja tulud ületavad kulusid enam kui kaks korda, võib julgelt kaaluda ka maksumäära jõulisemat alandamist näiteks 2%ni. Ka sel juhul saaksid kõik kohustused täidetud.
Kaheprotsendine maksualandus jätaks nii ettevõtjatele kui ka inimestele rohkem raha kätte, mis võiks turgutada Eesti endiselt nõrka sisetarbimist. Praegu on inimeste ebakindlus endiselt suur, mille parim tõestus on jätkuvalt rekordeid purustav hoiuste maht. Töötuskindlustusmakse alandamisel oleks seega mitmemõõtmeline efekt. Tegu oleks ühelt poolt sümboolse sõnumiga, et Eesti majandus on august väljas ning ühtlasi kinnitusega, et valitsuse prognoosid on õiged. Teiselt poolt jätaks see inimestele kätte hinnanguliselt kuni 100 miljonit eurot aastas.
Väljamakse suurendamine pole hea. Vastuargumendina on kõlanud ettepanek, et selle asemel võiks pigem väljamakstavaid summasid suurendada. Äripäev on ettepaneku vastu kahel põhjusel. Esiteks on töötuskindlustusväljamaksed Äripäeva hinnangul praegu proportsioonis. Teiseks annaks selline samm väära signaali: töötuskindlustuse mõte ei ole soosida töötust, vaid maandada riske ning toetada inimesi uue töökoha otsinguil.
Selles valguses teeb Äripäeva murelikuks juba avaldatud kahtlused, et ettepanek ei pruugi valitsuses läbi minna, sest maksemäärade vähendamine tähendaks riigieelarvele kukkumist allapoole Maastrichti kriteeriumitest. IMFi hinnangul peaks Eesti maksulangetuse edasi lükkama. Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, tuleks IMFi nõuanded kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid mitte pimesi järgida. Äripäev ongi teist meelt: valitsus peaks vaatama üle oma kulud, mitte tõstma varjatult töötuskindlustuse arvel makse. Seda enam, et eesmärk peaks olema maksu alandamise kaudu saavutada maksutulude kasv.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele