Töötukassa nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku alandada järgmisel aastal töötuskindlusmakse määrasid.

Äripäev toetab maksu alandamist, kuid kaaluda võiks veelgi jõulisemat maksulangetust.

Töötukassa enda andmed ning tulevikuprognoosid toetavad maksu alandamist. Praegu läheb iga kuu enam kui pool laekuvatest maksetest otse reservi. Täpsemalt, kui maksumaksjad tasuvad iga kuu ligi 20 miljonit eurot, siis töötute toetuseks kulub alla 10 miljoni euro kuus. Kokku on töötukassa kasvatanud selle aasta kaheksa kuuga reserve koguni 84 miljoni euro võrra. Aasta lõpuks peaks töötukassa reservid kasvama isegi kuni 350 miljoni euroni. Reservide kiirtempos kasvu taga on tööpuuduse vähenemine.

Olukord võib pöörduda ning seetõttu on reservide kogumine keerulisteks aegadeks kahtlemata hädavajalik, kuid aasta lõpuks on töötukassal piisavad reservid ca kaheks kriisiaastaks olemas ning nende jätkuv kasvatamine ei ole otstarbekas. Seda kinnitavad ka rahandusministeeriumi prognoosid, mille kohaselt langeb tööpuudus tänavuselt 12,3%-lt 2015. aastaks alla 8%. See tähendab, et lähiaastatel on oodata jätkuvat hüvitiste vähenemist.

Maksu kahekordne alandamine. Praegu kehtib töötuskindlustusmakse maksimummäär 4,2%, millest 1,4% maksab tööandja ja 2,8% töötaja. Plaani kohaselt alandatakse maksumäära kolme protsendini nii, et töötajale jääb 2% ja tööandjale 1% maksekohustus. Arvestades, et optimaalne reserv on kogutud ja tulud ületavad kulusid enam kui kaks korda, võib julgelt kaaluda ka maksumäära jõulisemat alandamist näiteks 2%ni. Ka sel juhul saaksid kõik kohustused täidetud.

Kaheprotsendine maksualandus jätaks nii ettevõtjatele kui ka inimestele rohkem raha kätte, mis võiks turgutada Eesti endiselt nõrka sisetarbimist. Praegu on inimeste ebakindlus endiselt suur, mille parim tõestus on jätkuvalt rekordeid purustav hoiuste maht. Töötuskindlustusmakse alandamisel oleks seega mitmemõõtmeline efekt. Tegu oleks ühelt poolt sümboolse sõnumiga, et Eesti majandus on august väljas ning ühtlasi kinnitusega, et valitsuse prognoosid on õiged. Teiselt poolt jätaks see inimestele kätte hinnanguliselt kuni 100 miljonit eurot aastas.

Väljamakse suurendamine pole hea. Vastuargumendina on kõlanud ettepanek, et selle asemel võiks pigem väljamakstavaid summasid suurendada. Äripäev on ettepaneku vastu kahel põhjusel. Esiteks on töötuskindlustusväljamaksed Äripäeva hinnangul praegu proportsioonis. Teiseks annaks selline samm väära signaali: töötuskindlustuse mõte ei ole soosida töötust, vaid maandada riske ning toetada inimesi uue töökoha otsinguil.

Selles valguses teeb Äripäeva murelikuks juba avaldatud kahtlused, et ettepanek ei pruugi valitsuses läbi minna, sest maksemäärade vähendamine tähendaks riigieelarvele kukkumist allapoole Maastrichti kriteeriumitest. IMFi hinnangul peaks Eesti maksulangetuse edasi lükkama. Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, tuleks IMFi nõuanded kenasti ära kuulata ja läbi analüüsida, kuid mitte pimesi järgida. Äripäev ongi teist meelt: valitsus peaks vaatama üle oma kulud, mitte tõstma varjatult töötuskindlustuse arvel makse. Seda enam, et eesmärk peaks olema maksu alandamise kaudu saavutada maksutulude kasv.

Autor: ÄP