Riigikontroll leidis, et kümme auditeeritut olid leppinud tihti liisingufirmade tüüppakkumustega, mis ei vastanud väljakuulutatud hanketingimustele. Olles sooritanud oste alla hankemenetluse korraldamise piirmäära, ei suutnud auditeeritud tihti põhjendada, mille alusel auto välja valiti ja kuidas kasutati ära konkurentsi.

"Kuna paljudel juhtudel polnud protsess ka arusaadavalt dokumenteeritud, sisaldab seesugune praktika riski, et nii mõnigi soetus soovitigi teha konkurentsi välistades konkreetselt automüüjalt," teatas riigikontroll.

Kohalikud omavalitsused ja nende ühingud olid soovinud autosid liisida valdavalt kasutusrendina, kuid ei suutnud liisinguettevõtetega läbi rääkida nii, et sõlmitud lepingud oleks vastanud täielikult soovitud tingimustele.

Rahandusministeerium, kes peaks jälgima omavalitsuste finantssuutlikkust ning analüüsima selleks asjaomaseid omavalitsuste ja nende ühingute sõlmitud lepinguid, ei ole autode liisingulepingute vastu huvi tundnud. Info jõudmine ministeeriumini pole tagatud ka kohalikele omavalitsustele sisse seatud aruandlusega, mistõttu põhjustab autode liisimisega seotud rendiarvestus segadust.

Kohaliku omavalitsuse volikogu või omavalitsusele kuuluva ühingu nõukogu (üldkoosoleku) ei olnud üldjuhul juhtkonna tarbeks kokku leppinud autode kasutamise üldpõhimõtteid, mis välistaksid korruptsiooniohtlike suhete kujunemise. Auto rentimine iseendalt või endaga seotud ettevõttelt tähendab, et ametiisik on rikkunud korruptsioonivastase seaduse piiranguid. Riigikontroll leidis, et vähemalt ühes asutuses oli ametiisik kasutanud autot endaga seotud ettevõttega sõlmitud lepingu alusel.

Aastail 2008–10 maksti kõigis kohalikes omavalitsustes ja nende ühingutes autode rendimakseid ning hüvitati isikliku sõiduauto kasutamist kokku keskmiselt 6,6 miljoni euro eest aastas. Kütusele kulus keskmiselt 16 miljonit ja kindlustusele 1,2 miljonit eurot aastas.

Riigikontroll võrdles maanteeameti liiklusregistri kõigi kohalike omavalitsuste ja nende ühingute autode soetuste andmeid riigihangete registriga. Riigikontroll leidis kahe registri võrdlemisel üle saja sellise kohaliku omavalitsuse või nende ühingu, kes olid küll autosid soetanud, kuid kelle sõidukite soetuste kohta polnud riigihangete registris ühtegi märget.

Auditi valimisse kuulusid Tallinna munitsipaalpolitsei, Valga linnavalitsus, Jõelähtme, Vaivara, Mäetaguse ja Tähtvere vallavalitsus, ASid Emajõe Veevärk ja Narva Vesi, OÜ Järve Biopuhastus ning Läänemaa Haigla sihtasutus. Auditeeritud olid vaatluse all olnud perioodil (2008–10) soetanud kokku 56 autot kogumaksumusega üle miljoni euro.

Riigikontroll võttis teema käsitleda, sest maksumaksja on huvitatud, et avalikke ülesandeid täitev ametiisik kasutaks maksumaksja raha eest oma ülesannete täitmiseks sõidukit, mille hind ja võimalused on kooskõlas tööülesannetega, ning et põhjendamatud kulutused sõidukitele oleks välistatud. Samuti võib liisitud autode rendiarvestuse mittekorrektne kajastamine mõjutada kogu avaliku sektori raamatupidamislike näitajate õigsust.