• Jaga lugu:

    Uuring: Eesti peab siduma Aasias poliitilised ja majandushuvid

    Eesti peab siduma Aasias poliitilised ja majandushuvid, selgus riigikogus esitletud uuringust Eesti välispoliitilisest strateegiast Aasia suunal.

    Tallinna Ülikooli uuring käsitleb Aasia olulisuse tõusu, geopoliitikat ja keskkonnaprobleeme. Samuti vaadeldakse seal Euroopa Liidu ja USA Aasia-suunalist poliitikat ja näidisriikide (Soome, Rootsi, Iirimaa, Šotimaa) kogemusi Aasia strateegiate rakendamisel. Samuti võetakse vaatluse alla USA roll Aasias, sest "Eestil ei ole ühtegi teist nii olulist liitlast, kelle kohalolek Aasias oleks niivõrd tugev". Uuringus on esitatud ka soovitused Eestile.
    Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on ülikooli töörühma analüüs ja poliitikasoovitused väga oluliseks panuseks Eesti Aasia strateegia kujundamisel. "Mida rohkem tahke ning võimalusi me erinevates analüüsides ja aruteludes esile toome, seda sõelutum ning fokusseeritum saab olema ka riigi enda käitumine Aasia suunal," ütles ta.
    Uuringu kokkuvõttes öeldakse, et  Aasia on tähtis kõigile Aasia-välistele toimijatele. "Vastavalt  mitmetele uurimustele ja analüüsidele tõuseb Aasia alanud sajandil domineerivaks piirkonnaks, isegi kui USA suudab sajandi esimesel jätkuvalt maailmapoliitikas domineerida. Kaks peamist tõusvat jõudu ja tulevast globaalset toimijat on Hiina ja India. Samas kuigi Hiina ja India tõus on jätnud Jaapani justkui varju, ei ole põhjust unustada, et ka see Ida-Aasia saareriik on jätkuvalt üks suuri tegijaid globaalses majanduses ja lisab regioonile vaid kaalu. Samuti tuletavad arengud ASEANi maades meelde, et tõusev Aasia ei piirdu vaid Hiina ja Indiaga."
    Uuringus kutsutakse üles mõistma, et Aasias on poliitika ja majandus omavahel tugevalt läbipõimunud. "See võib ühest küljest tähendada seda, et Aasia ebademokraatlikes riikides võib ettevõtlus olla tugeva poliitilise kontrolli all. Teisest  küljest tähendab see aga laiemalt, et poliitilistel suhetel on mängida tähtis sümboolne roll. See tähendab, et majandushuve ning teadus- ja arengukoostööd on raske eraldada võimalikest poliitilistest valikutest Aasia suunal. See on kõige olulisem tegur, mis suunab Eestit Aasia-suunalist tegevust geograafiliselt fokusseerima."
    Nenditakse ka, et Euroopa Liidul puudub ühtne Aasia strateegia ja seetõttu on Aasia suunal jäänud liikmesriigid omapead. "Eesti Aasia-poliitika konkreetsemast defineerimisest sõltub, kas ja millist ELi Aasia poliitikat Eesti sooviks. Igal juhul tuleb Eesti Aasia poliitikat seades võtta arvesse, et mõned Aasia-suunalised eesmärgid võivad vajada teostamist hoopis Euroopas endas. Kui suure ELi varju pidada väikesele Eestile heaks võimaluseks, millegi suurema nime all tegutsemiseks, oleks Eestil mõistlik panustada aktiivselt ühise ELi Aasia strateegia valmimisse," soovitab Tallinna Ülikool.
    "Seda võiks pidada ka Eesti võimaluseks end ELis enam esile tõsta ja laiendada oma välispoliitilist profiili. Samas tasub meeles pidada, et Eesti vaatenurgast oleks oluline,  et Euroopa Liit ei tegutseks Aasias USA huvide vastu, olgugi, et USA ning ELi huvid ei lange alati kokku," seisab uuringus.
    Riigikogu väliskomisjon otsustas kevadel alustada Aasia-teemaliste parlamentaarsete kuulamiste sarja, mis on kavandatud kuni 2012. aasta kevadistungjärgu lõpuni. Kuulamistel vaadeldakse Aasia tähendust maailmas perspektiiviga aastani 2025 ja Eesti huvide võimalikult parema esindatuse saavutamist kogu regioonis. Väliskomisjoni Aasia-strateegia kuulamiste kokkuvõttena valmib väliskomisjoni sellekohane raport.
    Seoses kuulamistega tellis väliskomisjon taustauuringu "Välispoliitilised strateegiad Aasia suunal: teiste riikide kogemus ja soovitusi Eestile", mille teostajaks valiti välja Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituut. Uuringut tutvustasid täna riigikogu väliskomisjonis Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Jyrki Käkönen, tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor Erik Terk ning riigiteaduste instituudi doktorant Tanel Mae.
    Uuringu tutvustus on ettevalmistuseks väliskomisjoni järgmise nädala visiidiks Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.
    Uuring on loetav riigikogu koduleheküljel alates 7. novembrist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.