Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selveri juht: private label on tootjale hea abimees
Miks private label'eid üldse tehakse? Tootja ja jaekett teevad kindluslepingu, mis tagab tootele kindlad turumahud ja selle tootehulga mahamüümise pärast ei pea tootja ekstra jõupingutusi tegema. Ehk siis sellega on võimalik tagada teatud osa jooksvatest kuludest.
Selle toote tootearendusele ei pea sel ja arvatavasti ka mitmel järgmisel perioodil ka mingeid kulutusi tegema. Selle maitse on degusteerimisel käinud, jaeketi poolt heaks kiidetud ja selle tootega on n-ö korras. Kuni tulevad uued läbirääkimised ja konkursid.
Kolmas põhjus on muidugi see, et selle toote eraldi lansseerimist ei ole vaja. Aga lisaväärtus on see, et kett paneb oma kvaliteedimärgi, n-ö templi sinna peale. Kui me julgeme oma Selveri käru sinna peale panna, siis me vastutame selle toote eest kliendi ees. See on ka väga suur tunnustus tootjale, et üks suur kett on tema tooted valinud oma märgi alla.
Samas öeldakse, et private label'i toode on kõige odavam... Ei ole kõige odavam! Eesmärk on saada ta odavamasse segmenti, sellepärast need varem loetletud asjad jäävad tootjal ära. Sellel tootel on ka jaeketi poolt eraldi marginaal kokku lepitud, mis ei ole kindlasti võrdne samas kvaliteedis oleva analoogtoote marginaaliga, vaid on madalam.
Kui palju võimaldab private label toote hinda allapoole tuua? Seda ei ole võimalik üldistada, sest meie eelistame eestimaiseid tootjaid, aga väga palju tuleb kahjuks välismaalt osta, näiteks hoidiseid või kalakonserve, mida Eestis ei toodetagi. Iga partii puhul käib logistikaettevõttega transpordikulu üle läbirääkimine. Tai ja Singapur on vist kõige kaugemad kohad, kust tooted tulevad.
Kuidas sünnib otsus hakata mingit toodet private label'ina tegema? Üks lähtekoht on see, et private label'ist peab tulema n-ö mahuefekt. Järgmiste otsuste tegemise jaoks on väga oluline eelmise lepingu läbimüük. Kui see ei ole ennast õigustanud, siis ei ole sinna enam private label'it tehtud.
Kõige müüdavamad private label'i tooted on kilepiim, munad, hapukoor, suhkur, või ja Selveri pilsner.
Kas Teile ei tundu, et tootja saeb sellega sedasama oksa, millel istub? Nad ju kurdavad, et tahaks oma kaubamärgiga toodet müüa... Müügu siis, ega keegi selle vastu ole. Alati võib see nurin kaasas käia, aga kui midagi tehakse, siis ikka oma ettevõtte tulemustest lähtuvalt.
Iga tootja tahab olla poes nähtavamal kohal. Kas teie paigutate private label'i tooted poodides paremasse kohta kui bränditooted? Meil on kategooriapõhised väljapanemised: ketšupid on ühes reas ning pudel peab seal ja mitte kuskil mujal olema. Ma ei näe küll praegu mingit ekstravõimalust toodetega eraldi manipuleerida.
Milliseks kujuneb teil private label'i osakaal tulevikus? Meil on tehtud plaan 2016. aastani. Aga mingit tohutut hüpet sinna sisse kavandatud ei ole. Rahulik tegutsemine.
Aga kasvavas suunas? Kui me loeme kasvuks 5% kasvu selle aja jooksul, siis ütleme, et kasvavas küll, aga mitte märkimisväärselt.
Tootjad kardavad private label'ite pealetungi. Kardavad või? Minule pole keegi rääkinud, et private label ei ole ettevõttele kasumlik toode. Meil on igal aastal ettevõtted, kes konkureerivad oma private label'i toodetega.
Nii et põhimõtteliselt võiks kõik jaeketid müüa ainult omamärgitooteid ja Eesti tootja oleks ikka elus? No mis absoluutsusest me räägime? Iga kord valitakse ikka väga täpselt, mida teha. Kõige teed minek võib olla on Rimil, kuna tal on see osakaal nii suur (16% - toim). Meil ei ole seda.
Igal ettevõttel on oma private label'i loomise põhimõtted ja meie põhimõtete järgi ei anna praegu suuremaid mahte välja.
Aga Rimi ei ole eestimaine ettevõte ja temal on juba päritolust tulenevalt täiesti ükskõik, kust ta oma tooteid tellib. Tal on rohkem võimalusi ja ka põhjust tellida private label'i tooteid üle Euroopa ja maailma.
Mida see Eesti tootja jaoks tähendaks, kui Rimis oleks ainult private label'id? Mitte midagi, sest ta niikuinii enamikku vist Eestist ei telli.
Aga kui Selver selle peale läheks? Me ei lähe. See on teoreetiline, sellest pole mõtet rääkida.
Teine asi, mida tootjad välja toovad, on see, et see takistab tootearendust. Küsimus on tootmisvõimsuses. Kui sul on ostetud tehas täis kallist roostevaba kola, millel liising jookseb ja muud kohustused on peal, ja sul on tootmisressurssi üle, siis on private label on väga hea abimees.
Mina näen, et ettevõttel on väga hea maandada üht osa riskist private label'i toodete portfelli alla. Iga ettevõte teab ise, kui suure osa ta oma tootmisest selle alla paneb.