Paabut: müügimahtude kasv jaekaubanduses jätkub

Jaemüügi kasv spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus toidukaubad, oli võrreldes eelnevate kuudega oluliselt kiirem (püsihindades 3,5%, augustis 1,2%). Nagu statistikaameti pressiteates ka öeldud, on ilmselt siin oma osa koolialgusega seotud soodusmüükidel. Ka võivad tarbijate suuremad kulutused riietele ja jalatsitele olla tingitud just kooli algusest (püsihindades kasvas riiete ja jalatsite jaemüük septembris 3,2%).

Samas on aastakasv võrreldes eelmise aasta septembris asetleidnud aastakasvuga oluliselt tagasihoidlikum (eelmisel aastal kasvas riiete ja jalatsite jaemüük septembris püsihindades 9,9%), mis võib viidata asjaolule, et on kasvanud majapidamiste hulk, kellel on üha raskem ots-otsaga kokku tulla. See tähendab, et üha vähematel leibkondadel jätkub raha rohkemaks kui sundkulutusteks (st kulutused toidule, eluasemele, transpordile). Viimast kinnitab ka kasutatud kaupade kaupluste jaemüügi mahtud tugev kasv – püsihindades on neis kauplustes selle aasta esimese üheksa kuuga jaemüük kasvanud keskmiselt veidi enam kui 30%.

Kohalike kaupluste hinnatase on aga mitmete majapidamiste jaoks liiga kõrge ning seda peegeldab jaemüügimahtude kasv interneti ja posti teel (esimese üheksa kuuga kasvas müügimaht keskmiselt 19%).

Jaekaubanduse kasv jätkub ka aasta teises pooles ning osalt mõjutab seda jätkuv turistide sissevool ning teisalt paranenud olukord tööturul. Jaekaubanduse müügimahtusid võivad aga negatiivselt mõjutada ettevõtete värbamisotsused – töökohtade loomine võib olla oodatust kesisem, kuna määramatus seoses üldise teadmatusega euroala võlakriisi lahendustega on kasvanud ning seetõttu ei ole ettevõtjad nii altid uusi töötajaid värbama, palku tõstma (ega investeerima). See aga mõjutab kohalike elanike ostujõudu ning seeläbi ka jaekaubanduse müügimahtusid.