• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravimitootjate uus katse: ravimid poodidesse

    Teema taastõstatamise avalöögina tutvustas ravimitootjate liit eile enda tellitud ja Turu-uuringute ASi korraldatud uuringut, mille järgi on 46% vastajatest nõus sellega, et käsimüügiravimid võiksid olla müügil ka toidupoodides. Selle vastu oli 51% küsitletutest. Uuringu tellija, ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi sõnul oli eesmärgiks hinnata rahva ootusi käsimüügiravimite kättesaadavuse osas.
    Kontekstist eraldi toodi positiivse näitena välja suhtumine suitsetamisest loobumise vahenditesse. Nimelt leidis 63% küsitletutest, et suitsupakkide kõrval võiks müügil olla ka suitsetamisest loobumise vahendid, näiteks plaastrid. Kokku küsitleti 998 inimest vanuses 15-74 aastat.
    Tegemist on ravimitootjate liidu uue katsega panna ühiskond diskuteerima käsimüügiravimite vabale turule lubamisest ning uuringu avalikustamine oli kampaania esimeseks avapauguks. Sama teema oli üleval ka 2009. aastal.
    Uuringu esitluse üks esineja oli konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, sest amet on olnud ravimitootjatega põhimõtteliselt ühes paadis ning leidnud, et piirangud Eesti ravimiturul on liialt karmid. Samuti on nad teinud ettepaneku muuta seadust, et kaotada piirang, mis välistab käsimüügiravimite turustamist mujal kui apteekides. Piirangu lõpetamise tulemusena tuleks jaemüügiturule uusi ettevõtteid ning kokkuvõttes alandaks see ka ravimite hinda. "Laiendades müügikanaleid ja kaotades turubarjäärid parandame oluliselt ravimite kättesaadavust, alaneb hinnatase ja suureneb valik. Rääkimata sellest, et kindlasti muutub ka ettevõtjate käitumine tarbijasõbralikumaks," selgitas Ots.
    Konkurentsiameti juhi sõnul on Eestis olukord, kus kahele hulgimüüjale kuulub ligi 90% ravimite turustamisest ning see välistab normaalse turukonkurentsi ega motiveeri ettevõtjaid pakkuma ravimikasutajale parimat ning soodsaimat valikut.
    Kaupmehed on hakkamas. Kaupmeeste liidu juhatuse esimees, ETK juht Kati Kusmin nentis, et jaekaubandusettevõtted on käsimüügiravimite poodi jõudmiseks valmis. Samas nentis ta, et seni on lahti rääkimata, kui palju, milliseid ravimeid ning millisel kujul poodides üldse müüma hakatakse.
    Uuringu esitlusele kutsus ravimitootja liit ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri, kelle sõnul pole ravimiturg samaväärne vorsti või saia müümisega. Tema sõnul soovib riik, et ravimid oleksid inimestele paremini ja kiiresti kättesaadavamad ning ka odavamad. Minister pole enda sõnul päris nõus väitega, justkui käsimüügiravimi ostuotsuse teeb inimene ise. "Väga tähtis on ka apteekri või perearsti roll, kes siiski soovitab ravimit või kellelt inimene saab nõu küsida," põhjendas ta.
    Peamise ohuna tõi sotsiaalminister välja vabaturule minevate käsimüügiravimite puhul nende kvaliteedi languse - puudub ravimiostu nõustaja ning kaasneb ka oht, et turule tuleb võltsitud ravimeid. Lisaks sellele peab riigil olema ressursse kontrollida ning seega suureneb riigi halduskoormus.
    Sotsiaalminister näeb vabamüügis mitmeid ohte. Ka näeb Pevkur käsimüügiravimite vabale turule pääsemises ohtu, et retseptiravimite kättesaadavus halveneb. "Kui käsimüügiravimid kaovad apteegist, siis kas väikese apteegi omanikul jätkub võimekust oma äriga jätkata? See on tõsine argument," ütles ta.
    Apteekrite liidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul on tegemist arusaamatu vaidlusega. "Kujutatakse ette, et on mingi müstiline grupp ravimeid, mida poest hakkab saama väga odavalt. Millistest ravimitest on jutt, kuidas need peaksid odavamad olema, see jääb selgusetuks," ütles ta. Sarve kinnitusel ei näita ükski ravimiameti uuring, justkui käsimüügiravimid oleksid inimestele halvasti kättesaadavad, ning tõenäoliselt loodavad ravimifirmad nii oma käivet suurendada. Väikeapteekide huve kaitsev Sarv tõi muidu kuiva uuringuüritusele emotsiooni, väideldes nii Märt Otsa kui ka ravimifirmade esindajatega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Hübriidõpe pani õppeasutused nutikaid lahendusi otsima
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Kümnendik pensionirahast kulus laenude tagasimaksmisele
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.