Kinnisvara oksjonid kolivad internetti

"Iga päev toimub erinevas Eesti paigus samaaegselt mitmeid enampakkumisi," ütles Tiirusson. "Ka kinnisvaraga tegelevatel ettevõtetel ja isikutel muutub elu lihtsamaks. Kui seni tuli saata volitustega isik kohapeale osalema, saab otsustaja nüüd ise suvalises maailma internetiseeritud punktis pakkumised teha," rääkis Tiirusson, tuues näiteks, et haamer.net-is müüs pankrotihaldur elamu 3,3mln krooni eest, mille ostis Bermudast pakkumise teinud inimene.

Maa-amet tegi endale ise elektroonse enapakkumiste keskkonna. Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toom ütles: "Esimene elektrooniline oksjon toimus 19.07.2010. Idee hakata müüma maid internetikeskkonna kaudu tekkis juba mitu aastat varem."

Elektrooniliste süsteem kiirendab oksjonipidamist oluliselt. "Protokollid koostatakse süsteemis automaatselt ning isikutel on võimalik reaalajas saada tulemus teada ilma, et nad peaksid tulema oksjonile füüsiliselt kohale. Kui seni toimunud kirjalikel pakkumistel oli võimalik esitada vaid üks "pime" pakkumine, siis elektroonilises oksjonikeskkonnas on ostjatel võimalik jälgida reaalajas müüdava objekti hinda ning teha piiramatul arvul pakkumisi," selgitas Toom.

Maa-amet paneb veebioksjonile maad, mis kirjalikul enampakkumisel kaubaks ei lähe. "Maaüksused, mis elektroonilisse keskkonda müüki pannakse, on vähemalt korra juba kirjalikul enampakkumisel müügis olnud. Seetõttu ei ole pakkumiste arvud omavahel võrreldavad. Müüme palju selliseid maaüksusi, mille ostmiseks on teatud isikutel eelisõigus, mille kasutamise võimalus oleneb muuhulgas ka oksjonil osalemisest. Tihtipeale on eelisostuõigus maapiirkondades elavatel inimestel, kellel ei pruugi olla võimalusi ja oskusi teha pakkumisi läbi elektroonilise müügikeskkonna," selgitas Toom.

"Elektroonilistel enampakkumistel olnud osalejaid vähem. Näiteks 2011. aastal on pakkumised tehtud kirjalikel enampakkumistel 78 %-le maadest ning elektroonilise enampakkumise korral 32%-le," tõi Toom siiski mõned numbrid välja.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müügijuhi Märt Mäe sõnul internetioksjoneid ei kasuta. "RKAS ei ole siiani ühtegi müüki internetioksjoni kaudu teinud. Oleme seda kaalunud ja katsetasime ka ühe objekti müümist kuid soovitud tulemust see ei andnud," lisas ta. Samuti leiab Tallinna linnavalitus, et kirjalik enampakkumine on optimaalne viis kinnisvara müügiks ja internetioksjoni võimalust nad kaalunud pole, vahendas Raepressi esindaja Toomas Pirn.

Enampakkumiste info on koondunud internetti. LMV kinnisvara kirjutab oma blogis, et kohtutäiturite praktika ei võimalda osaleda enampakkumistel 30% Eesti elanikest, sest oksjoni info on kolinud ainult veebi. LVM Kinnisvara Maakler Ingmar Saksing kirjutas, et kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist.

"Ma olen täiesti kindel, et vähemalt ühel leibkonna liikmel on tänapäeval võimalik internetti kasutada ja koduse internetiühenduse olemasolu ostusoovi korral takistuseks ei saa. Alati on võimalik minna kohtutäituri büroosse, kus teda abistatakse ning ta saab oma pakkumise seal registreerida," ütles Tiirusson.