Energiasäästliku eluviisi vajadus on nüüdseks küllap igale kinnisvaraomanikule ja -üürnikule arusaadavaks muutunud. Kuna viimastel aastatel on nafta, maagaasi ja teiste energiakandjate hinnad maailmaturul tõusnud, on see otsest mõju avaldanud meie rahakotile.

Ent see surve tugevneb järgnevatel aastatel suure tõenäosusega veelgi, sest rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul jätkub energiakandjate järjepidev hinnatõus aastani 2030. Ja vaevalt, et edaspidigi oleks põhjust hindadel allapoole tulema hakata.

Olukorra leevendamiseks saavad tarbijad, kel nafta või elektri kallinemist takistada pole kuidagi võimalik, kasutada kahte võimalust. Esiteks: muuta oma tarbimisharjumusi. Teiseks: uut kodu rajades või vana renoveerides muuta elamine võimalikult energiasäästlikuks.

Tarbimisharjumuste ümberkujundamine on võte, mis ei nõua üldjuhul rahalist investeeringut, kuid tähendab järjepidevat tööd iseenda ja oma perega: ruumist lahkudes kustutan tule, uut kodumasinat ostes soetan võimalikult energiasäästliku masina, kodust lahkudes keeran kütet maha jne.

Häid nippe saab Eesti Energia kodulehelt, kus on hulk säästunõuandeid kirja pandud. Lisaks on võimalik ringi vaadata kodu 3D-mudelis, et uurida, kui palju erinevad seadmed elektrit tarbivad ja kuidas tarbimist vähendada.

Oma kodu energiasäästlikuks renoveerimine nõuab tunduvalt rohkem ressurssi, aega ja energiat (kes kunagi mõne ehitusprojekti tellinud ja ellu viinud, küllap see teab). Tulemused võivad aga asjatundliku töö puhul olla piisavad selleks, et järgmiste talvede küttearveid vaadata polegi enam nii valus.

Näiteks KredEx on möödunud sügisest pakkunud korterelamutele renoveerimistoetust. Seda saanud majade oodatav keskmine energiasääst on 40%. Seega on põhjust, mille nimel pingutada.