Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaardimaksete käive kasvanud 14%
Tänavu kümne kuuga on Eestis kaardimaksete käive kasvanud 14 protsendi võrra, selgub Eesti Panga statistikast.
Eesti Panga maksestatistika kohaselt on tänavu kümne kuuga tehtud Eestis keskmiselt üle 522 000 kaardimakse päevas, mis on 17 protsenti enam võrreldes mullu sama perioodiga.
Kaardimaksete käive on kümne kuuga kasvanud 14 protsendi võrra, mis näitab, et kaarti kasutatakse üha enam väiksemaväärtuseliste maksete tegemisel. See trend on kestnud alates 2008. aastast, mil kaardimakse keskmine suurus oli 19 eurot võrreldes 15,6 euroga 2011. aasta esimese kümne kuu jooksul.
„Areng on olnud muljetavaldav, alates 2001. aastast on kaardimaksete arv inimese kohta kasvanud kümme korda, 18 makseni kuus,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
Nõmmela sõnul loovad järgmiseks arenguetapiks aluse euroalaga liitumine ja ühtsest euromaksete piirkonnast (SEPA) tulenevad muudatused, mis on juba teinud piiriülesed euromaksed eestimaalaste jaoks odavamaks. „Käesoleva aasta maksestatistika andmetel on Eesti pankade kliendid tänavu hinnanguliselt säästnud SEPA tingimustele vastavate välismaksete pealt kokku umbes 4,5 miljonit eurot, millest 77 protsenti tuleb laekuvate maksete pealt,“ märkis Nõmmela.
Kokku tehti Eestis pankade vahendusel kümne kuu jooksul keskmiselt 24,6 miljonit riigisisest makset kuus kogukäibega 9,4 miljardit eurot.
„Maksete maht peegeldab üsna hästi majanduses toimuvat. Riigisiseste maksete käive alanes käsikäes majanduse üldise kokkutõmbumisega 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga neljandiku võrra, kuigi maksete arv oluliselt ei muutunud. Alates 2009. aasta lõpust on käibenäitajad taas kasvama hakanud,“ ütles Mihkel Nõmmela.
Kaardimaksed müügikohtades moodustasid kõikidest riigisisestest maksetest, mis käesoleva aasta kümne kuu jooksul tehti, arvuliselt 62 protsenti ja käibe poolest 2,3 protsenti. Eraisikute kaardimaksed moodustasid kõigist maksetest 73 protsenti ja käibest 23 protsenti.
Internetipangas maksekorraldustega algatatud maksed on kaardimaksete järel teine levinum makseviis Eestis. Internetipanga maksed hõlmasid kümne kuu jooksul maksete käibest 61 protsenti ja arvuliselt 22 protsenti.
Otse- ja püsikorraldused moodustasid kõikidest maksetest 8,8 protsenti, maksete käibest vaid 2,8 protsenti.
Autor: 1706-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.