• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saaremaa silla ehitus on riigi tulevikuvisioonist kadunud

    Saaremaa püsiühendus ei kuulu enam riiklike prioriteetide hulka. See pole enam põletav teema ja seda suuresti oluliselt paranenud praamiliikluse tõttu, selgub arengukavast “Eesti 2030+”, kirjutas Meie Maa.

    Ilmselt pole tegu ainult kokkuhoiust lähtuva seisukohaga. Pigem, nagu arengukavas viidatakse, tuleks siinmail tegeleda – riigi toel – saarelisuse temaatika veel suurema esiletoomisega, ütles projekti üks juhte Tavo Kikas siseministeeriumist. “Jäi kõlama, et Saaremaa puhul on omad spetsiifilised asjad, millele peaks rohkem rõhuma,” sõnas Kikas. Veel pole kahjuks valminud 24. novembril Haapsalus toimunud Lääne regiooni arutelu kokkuvõte, et mahaöeldut mustvalgelt stenogrammilt lugeda.
    Mis aga puutub püsiühendusse, siis siinkohal näib üsna selgelt, et riik on sellest taandumas, huvi on jäänud leigeks. “Saaremaa püsiühenduse puhul, nagu leidis ministeerium, on tegu piirkondliku huvi ja projektiga, mitte riikliku prioriteediga,” rääkis Kikas. “Viimase kümnendi jooksul on praamiliikluse olukord nii palju paranenud, pikad järjekorrad kadunud. Teema pole enam sugugi nii jõuliselt esil kui toona.”
    Kikas annab mõista, et ka hääled Saaremaalt jätavad viimasel ajal mulje, et üksmeelest on asi kaugel. Poolt- ja vastuhääli näib olevat umbes pooleks. Sestap on ilmselt asju, mis Saaremaal on praegu märksa olulisemad. Nagu näiteks töökohad, haldusküsimus ja sealtkaudu ka haridus.
    Saare maavanema asetäitja planeeringute alal Agne Peetersoo juhtis eile siiski tähelepanu vastuolule, et Saare maavalitsus ei ole otsust püsiühenduse kohta veel teinud. “Sestap on siseministeeriumi-poolne teema väljajätmine arengukavast ennatlik ja küsimusi tekitav. Planeeringu töörühm, nagu isegi aru saite, ei loe püsiühendust enam esmatähtsate asjade hulka. Meiepoolne seisukoht pole aga veel küps,” lisas ta.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.