- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Priit Perens: raha kättesaadavus Eestis langeb
“Deutche Bank teatab, et kaalub bilansi vähendamist, selle asemel, et kapitali kaasata. Ma usun, et enamus pankasid kaalub seda,” märkis Perens Kuku raadiosaates Majandusfoorum ja lisas, et võib järeldada, et võlakriis on jõudnud Euroopa ettevõtja ja inimeseni. "Hea näide on see, et külastasin hiljuti ühte meie kontorit, kus rääkisin raha kättesaadavuse vähenemisest ja üks sealne teller rääkis, et üks itaallane võttis neilt kodulaenu, sest väitis, et kodumaal juba 6 kuud laenu ei saa,” rääkis Perens.
“Pangad pole sel aastal suutnud nii palju laene kaasata, kui on vanade laenude tagasimakset vaja teha. Paar nädalat tagasi oli negatiivse alatooniga uudis, et Eesti klientidele läheb laenamine ca 40% kallimaks, sest Skandinaavia pangad peava raha eest rohkem maksma. See on positiivne uudis, et Skandinaavia pankadel on turud veel lahti. Eesti turul on raha endiselt kättesaadav ja ma ei näe, et see raha kättesaamine võiks kaduda Eestis,” märkis Perens.
Samas on ettevõtjad ettevaatlikud ja panga tegevdirektori Robert Kitti hinnangul investeerimisel kaalutlevamad. "Investeeringuid julgetakse teha siis, kui aeg on rohkem küps, mõeldakse ette. Põhiline määraja on see, et investeerida julgetakse siis, kui on suurem omakapitali osa olemas või saadakse kaasata EASi või Kredexit. Investeeringute tase võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on küllaltki suur majanduses," märkis Kitt.
"Müra, mis käib ümber võlakriisi pole ju asjata ja ega Põhjamaade majandus ei õitse ju. Kas Hiina jätkab sama tempokalt kasvu ja mis saab USAst," tõi Perens raadiosaates välja erinevaid murekohti. "Kui juurde võtta olukord laenuturul, et ühelt poolt pole nõudlust ja teiselt poolt, et pangad vähendavad bilansse, siis raha kättesaadavus kahaneb ja see annab mõju ka erasektorile. Meie ei võistle Hiinaga, meie ei tee selliseid mahte ja me peame vaatama, mis on meie kauba lõppturud. Kui see lõppturg on Aafrika, mis kasvab, siis meil pole nii suureks mureks probleemi. Kuid, peabki olema ettevaatlik ja see ongi põhjus, miks kasvatatakse hetkel palju puhvrit," lisas Perens.
Kitti hinnangul koguvad nii erasektor kui ettevõtjad hetkel puhvrit. "Hoiused on kasvanud kõigis gruppides. Ettevõtted on tänu palju paranenud kassavoogudele asunud hoidma puhvreid," märkis Kitt, kelle sõnul hinnatakse turvalisust.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele