Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasumis Baltika küsib raha juurde

    Baltika suutis oktoobris-novembris teenida kokku 1,1 mln eurose puhaskasumi, kuid võttis ühelt oma suuraktsionärilt ikkagi laenu, mis võidakse hiljem ümber mängida vahetusvõlakirjadeks või ka aktsiateks.

    Baltika teatas novembri alguses pärast kolmanda kvartali 1,17 miljoni eurose kahjuminumbriga väljatulekut, et firma netovara seis on langenud alla Äriseadustiku nõude ehk on alla poole aktsiakapitali mahust (septembrikuu lõpus ulatus firma omakapitali maht 11,25 miljoni euroni ehk 44,3 protsendini aktsiakapitalist).
    Reede õhtul raporteeris  Baltika börsile et ettevõtte netovara seis on viimase kahe kuu jooksul taastunud ning vastab Äriseadustiku nõuetele.Rõivakaubandusketi sõnul on ettevõtte netovara seis paranenud tänu senini ootuspärastele neljanda kvartali tulemustele.
    Firma sõnul andsid efektiivsuse kasvatamine ja tugev kulude kontroll koos heade oktoobri ja novembri müügitulemustega oktoobri ja novembri puhaskasumiks kokku 1,1 miljonit eurot. Samuti paranes finantspositsioon seoses ettevõtte ühe suurinvestori KJK Fund SICAV-SIF nõuete konverteerimisega omakapitaliinstrumendiks summas 0,25 miljonit eurot.Kahe eelpool mainitud sündmuse koosmõjul suutis Baltika tõsta netovara mahu 30. novembri 12,667 miljoni euroni, mis moodustab 50,5% aktsiakapitalist (ehk 0,5 protsendipunkti üle Äriseadustiku nõude).
    14. detsembril 2011 toimunud koosolekul otsustas Baltika nõukogu teha ettepaneku 2012. aasta kevadel toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule vähendada aktsia nimiväärtust (mis praegu on Tallinna börsil üks kõrgeimaid ehk 0,7 eurot ning mis välistab ettevõttel lisaraha küsimise, kuna aktsia kaupleb kõvasti allpool nominaalhinda – toim.) ning väljastada kahe-aastaseid vahetusvõlakirju orienteeruvas mahus 1,5 miljonit eurot, väärtpaberi väljalaskehinnaga 0,3 eurot.
    Lisaks allkirjastas 16. detsembril Baltika 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF. Varahaldusfirma KJK Management poolt hallatav fond võttis endale kohustuse antud laenuleping aktsionäride üldkoosoleku võlakirjade emiteerimist kinnitava otsuse korral vahetada konverteeritavateks võlakirjadeks. Kuni võlakirjade konverteerimiseni on laen tagamata ja kannab intressi 10% aastas.
    Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et Baltika üks suuromanik on taganud kahe kolmandiku osas Baltika kevadise vahetusvõlakirjade emissiooni hinnaga (0,3 eurot väärtpaberi kohta), mis enam vähem võrdne Baltika praeguse aktsia turuhinnaga (aktsia sulgus reedel 0,317 eurol), kuid mis on siiski 57% madalaim hinnast, millega Baltika viimati uut raha ettevõttesse kaasas.Baltika müüs suvel toimunud aktsiakapitali suurendamise käigus 4,3 miljoni euro eest aktsiaid, hinnaga 0,7 eurot tükk, kaasates sellega firmasse juurde 3,01 miljonit eurot.
    Kui kevadine emissioon läheb läbi võib Baltika 5 miljoni vahetusvõlakirja (mis võivad tulevikus konventeeruda investori soovil Baltika aktsiateks) tuua firmasse juurde täiendavad 1,5 miljonit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Wall Street tegi järsu languse, USA töökohtade arvu kasv survestab Föderaalreservi
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.