- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasumis Baltika küsib raha juurde
Baltika suutis oktoobris-novembris teenida kokku 1,1 mln eurose puhaskasumi, kuid võttis ühelt oma suuraktsionärilt ikkagi laenu, mis võidakse hiljem ümber mängida vahetusvõlakirjadeks või ka aktsiateks.
Baltika teatas novembri alguses pärast kolmanda kvartali 1,17 miljoni eurose kahjuminumbriga väljatulekut, et firma netovara seis on langenud alla Äriseadustiku nõude ehk on alla poole aktsiakapitali mahust (septembrikuu lõpus ulatus firma omakapitali maht 11,25 miljoni euroni ehk 44,3 protsendini aktsiakapitalist).
Reede õhtul raporteeris Baltika börsile et ettevõtte netovara seis on viimase kahe kuu jooksul taastunud ning vastab Äriseadustiku nõuetele.Rõivakaubandusketi sõnul on ettevõtte netovara seis paranenud tänu senini ootuspärastele neljanda kvartali tulemustele.
Firma sõnul andsid efektiivsuse kasvatamine ja tugev kulude kontroll koos heade oktoobri ja novembri müügitulemustega oktoobri ja novembri puhaskasumiks kokku 1,1 miljonit eurot. Samuti paranes finantspositsioon seoses ettevõtte ühe suurinvestori KJK Fund SICAV-SIF nõuete konverteerimisega omakapitaliinstrumendiks summas 0,25 miljonit eurot.Kahe eelpool mainitud sündmuse koosmõjul suutis Baltika tõsta netovara mahu 30. novembri 12,667 miljoni euroni, mis moodustab 50,5% aktsiakapitalist (ehk 0,5 protsendipunkti üle Äriseadustiku nõude).
14. detsembril 2011 toimunud koosolekul otsustas Baltika nõukogu teha ettepaneku 2012. aasta kevadel toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule vähendada aktsia nimiväärtust (mis praegu on Tallinna börsil üks kõrgeimaid ehk 0,7 eurot ning mis välistab ettevõttel lisaraha küsimise, kuna aktsia kaupleb kõvasti allpool nominaalhinda – toim.) ning väljastada kahe-aastaseid vahetusvõlakirju orienteeruvas mahus 1,5 miljonit eurot, väärtpaberi väljalaskehinnaga 0,3 eurot.
Lisaks allkirjastas 16. detsembril Baltika 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF. Varahaldusfirma KJK Management poolt hallatav fond võttis endale kohustuse antud laenuleping aktsionäride üldkoosoleku võlakirjade emiteerimist kinnitava otsuse korral vahetada konverteeritavateks võlakirjadeks. Kuni võlakirjade konverteerimiseni on laen tagamata ja kannab intressi 10% aastas.
Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et Baltika üks suuromanik on taganud kahe kolmandiku osas Baltika kevadise vahetusvõlakirjade emissiooni hinnaga (0,3 eurot väärtpaberi kohta), mis enam vähem võrdne Baltika praeguse aktsia turuhinnaga (aktsia sulgus reedel 0,317 eurol), kuid mis on siiski 57% madalaim hinnast, millega Baltika viimati uut raha ettevõttesse kaasas.Baltika müüs suvel toimunud aktsiakapitali suurendamise käigus 4,3 miljoni euro eest aktsiaid, hinnaga 0,7 eurot tükk, kaasates sellega firmasse juurde 3,01 miljonit eurot.
Kui kevadine emissioon läheb läbi võib Baltika 5 miljoni vahetusvõlakirja (mis võivad tulevikus konventeeruda investori soovil Baltika aktsiateks) tuua firmasse juurde täiendavad 1,5 miljonit eurot.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele