Lääne võimud koostavad kava, juhuks kui Iraan peaks oma ähvarduse teoks tegema ja Hormuzi väina blokeerima.
Rahvusvahelises Energiaagentuuris arutati eile kava võtta naftat importivate riikide valitsuste omanduses olevatest varudest igapäevaselt kasutusele kuni 14 miljonit barrelit kütust, juhuks kui Iraan peaks maailmas enim kasutatavale naftatransporditeele jääva Hormuzi väina sulgema. Tegu on rohkem kui 5 korda suurema naftakogusega kui senine suurim varude kasutamine agentuuri ajaloos, mis toimus 1990. aastal pärast Iraagi tungimist Kuveiti.
Igapäevaselt läbib Hormuzi väina 16 miljonit barrelit toornaftat. Reedel teatas Iraan, et plaanib selles piirkonnas uuesti sõjaväeharjutusi läbi viima hakata. Riik on andnud märku, et blokeerib väina, kui sanktsioonid Iraani tuumaprogrammi vastu ei lõpe. Varasemalt lubasid USA ja Euroopa Liit rakendada Teherani suhtes naftaeksporti piiravaid sanktsioone põhjendusel, et Iraan ei ole olnud nõus läbirääkimisteks oma tuumaprogrammi üle. Mitmed analüütikud usuvad siiski, et Iraani ähvardustel pole alust ja nende tegelik eesmärk on kergitada toornafta hinda.
Kui Iraan peaks ähvardused aga teoks tegema, oleksid sellest mõjutatud ka Saudi Araabia, Kuveit ja Iraak, kes ekspordivad suurema osa oma naftast läbi Hormuzi väina. Alternatiivina saaks Saudi Araabia kasutada naftajuhet, mis viib Yanbu sadamasse Punases meres, kuid läbi selle oleks päevas võimalik eksportida vaid 3 miljonit barrelit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahvusvaheline Energiaagentuur, mis asutati 1974. aastal Araabia naftaembargo järgselt, on oma varude poole pöördunud vaid kolmel korral. Kui eelmine suvi välja arvata, siis on agentuur naftavarusid vabastanud pärast seda, kui orkaan Katrina kahjustas Mehhiko lahe naftatootmist ja pärast Iraagi rünnakut Kuveidile 1991. aasta jaanuaris, mil agentuur võttis varudest ligi 4,3 miljonit barrelit päevas.
Autor: Maarja-Liis Mitri