- OMX Baltic−0,36%300,2
- OMX Riga0,01%893,58
- OMX Tallinn−0,51%2 070,41
- OMX Vilnius0,49%1 205,44
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,51%8 819,12
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic−0,36%300,2
- OMX Riga0,01%893,58
- OMX Tallinn−0,51%2 070,41
- OMX Vilnius0,49%1 205,44
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,51%8 819,12
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Josing: ohumärgid olid ammu näha
"Konkurentsivõimeline riik on paindlik ja suudab hakkama saada ka majanduskriiside ning halvenenud rahvusvahelise majanduskeskkonnaga. Euroopa murelaps Kreeka on siin musternäiteks – 59 riigi valimis on nad 56. kohal. Ei saa nõustuda, et nende majandusraskused üllatusena tulid, kuna nende konkurentsivõime on pikalt väga madal olnud, seega olid ohumärgid juba ammu nähtaval," viitas Josing riikide konkurentsivõime tabelile.
"Ehkki enne majanduskriisi oli ka Eesti positsioon oluliselt parem, oleme viimastel aastatel siiski oma positsiooni hoidnud, tõustes küll vähehaaval, ent kindlalt," lisas Josing.
Eesti on aastaga oma positsiooni ühe koha võrra parandanud, kerkides 59 riigi seas 33. positsioonile. Esikoha haaras viimases edetabelis Hongkong, mullune liider Singapur langes kolmandaks.
"On mõistetud, et riikide välisvõla kontrollimatu kasvu peamiseks põhjuseks on riikide üle võimete elamine. Kutsudes võlgadesse sattunud riike kasinusele, võime aga sattuda olukorda, kus sellega vähendame rahvusvahelist nõudlust ja suurendame veelgi uue majanduskriisi ohtu," selgitas Josing tänasel konkurentsivõime aastaraamatu esitlusel.
"Kokkuhoiuga käsikäes peaksid riigid tegema maksimaalseid pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. See on ainuke tee, mis viib nõudluse tõusule, seda ka tingimustes, kus riiklikud investeeringud vähenevad," lisas ta.
EASi juhatuse esimehe Ülari Alametsa sõnul on majanduse konkurentsivõime kompleksne vaatlemine ja selle alusel uute arengueesmärkide püstitamine ning tegevuste elluviimine võimalus Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada. "EAS jätkab ka tänavu Eesti ettevõtetele võimaluste pakkumist nii alustavate ettevõtete, innovatsiooni, uutele turgudele pürgimise kui koostöö arendamise valdkondades, mis aitavad suurendada Eesti konkurentsivõimet," lisas ta.
Riigi rahvusvaheline konkurentsivõime näitab, kuidas antud riik loob ja säilitab keskkonda, mis annab konkurentsijõudu selle ettevõtetele. Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad teistest enam rahvusvahelistel turgudel kaupu ja teenuseid müüa ning saavad enam välismaiseid otseinvesteeringuid, seetõttu tagab kõrgem konkurentsivõime riigis kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu, teatas EAS.
2011. aasta arengud näitavad, et vaevalt suutsid riigid väljuda maailma halvimast sõjajärgsest majanduskriisist, kui mitmed neist seisavad vastamisi uute väljakutsetega, suure eelarvedefitsiidi ja kontrolli alt väljunud välisvõlaga. Võlakriisi oht on suurem Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, sealhulgas eriti euroliidu riikides. Riikide ja pankadevahelise usaldamatuse kiire levimine on põhjustamas olukorra, kus maailm on triivimas järjekordse languse suunas.
Rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu tellisid EAS ja riigikantselei, koostas konjunktuuriinstituut. Aastaraamat tugineb Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) 2011. aasta väljaandele "World Competitiveness Yearbook 2011". Eesti osaleb riikide konkurentsivõime tabelis alates 2001. aastast.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele