Josing: ohumärgid olid ammu näha
Kreeka majandusraskused ei saanud tulla üllatusena, kuna nende konkurentsivõime on pikalt väga madal olnud, selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
"Konkurentsivõimeline riik on paindlik ja suudab hakkama saada ka majanduskriiside ning halvenenud rahvusvahelise majanduskeskkonnaga. Euroopa murelaps Kreeka on siin musternäiteks – 59 riigi valimis on nad 56. kohal. Ei saa nõustuda, et nende majandusraskused üllatusena tulid, kuna nende konkurentsivõime on pikalt väga madal olnud, seega olid ohumärgid juba ammu nähtaval," viitas Josing riikide konkurentsivõime tabelile.
"Ehkki enne majanduskriisi oli ka Eesti positsioon oluliselt parem, oleme viimastel aastatel siiski oma positsiooni hoidnud, tõustes küll vähehaaval, ent kindlalt," lisas Josing.
Eesti on aastaga oma positsiooni ühe koha võrra parandanud, kerkides 59 riigi seas 33. positsioonile. Esikoha haaras viimases edetabelis Hongkong, mullune liider Singapur langes kolmandaks.
"On mõistetud, et riikide välisvõla kontrollimatu kasvu peamiseks põhjuseks on riikide üle võimete elamine. Kutsudes võlgadesse sattunud riike kasinusele, võime aga sattuda olukorda, kus sellega vähendame rahvusvahelist nõudlust ja suurendame veelgi uue majanduskriisi ohtu," selgitas Josing tänasel konkurentsivõime aastaraamatu esitlusel.
"Kokkuhoiuga käsikäes peaksid riigid tegema maksimaalseid pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. See on ainuke tee, mis viib nõudluse tõusule, seda ka tingimustes, kus riiklikud investeeringud vähenevad," lisas ta.
EASi juhatuse esimehe Ülari Alametsa sõnul on majanduse konkurentsivõime kompleksne vaatlemine ja selle alusel uute arengueesmärkide püstitamine ning tegevuste elluviimine võimalus Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada. "EAS jätkab ka tänavu Eesti ettevõtetele võimaluste pakkumist nii alustavate ettevõtete, innovatsiooni, uutele turgudele pürgimise kui koostöö arendamise valdkondades, mis aitavad suurendada Eesti konkurentsivõimet," lisas ta.
Riigi rahvusvaheline konkurentsivõime näitab, kuidas antud riik loob ja säilitab keskkonda, mis annab konkurentsijõudu selle ettevõtetele. Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad teistest enam rahvusvahelistel turgudel kaupu ja teenuseid müüa ning saavad enam välismaiseid otseinvesteeringuid, seetõttu tagab kõrgem konkurentsivõime riigis kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu, teatas EAS.
2011. aasta arengud näitavad, et vaevalt suutsid riigid väljuda maailma halvimast sõjajärgsest majanduskriisist, kui mitmed neist seisavad vastamisi uute väljakutsetega, suure eelarvedefitsiidi ja kontrolli alt väljunud välisvõlaga. Võlakriisi oht on suurem Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, sealhulgas eriti euroliidu riikides. Riikide ja pankadevahelise usaldamatuse kiire levimine on põhjustamas olukorra, kus maailm on triivimas järjekordse languse suunas.
Rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu tellisid EAS ja riigikantselei, koostas konjunktuuriinstituut. Aastaraamat tugineb Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) 2011. aasta väljaandele "World Competitiveness Yearbook 2011". Eesti osaleb riikide konkurentsivõime tabelis alates 2001. aastast.