Tööandjapensioni tõmbab käima maksuseadus

Mujal on tööandja osalus sõltuvalt taustsüsteemist kas kohustuslik või vabatahtlik. Riik kas kohustab tööandjaid töötaja pensionisse panustama või on küsimus reguleeritud töösuhte osapoolte või sotsiaalpartnerite kokkuleppega.Tööandjapensioni puudumise põhjuseks Eestis ei ole mitte tööandjad, vaid ennekõike riigi pensionipoliitika, mis ei ole loonud selle pensioniliigi arengu eeldusi. Soovimatust teemaga tegeleda näitab Euroopa Komisjoni eelmise aasta ähvardus riik kohtusse kaevata, sest Eesti ei ole täitnud kohustust üle võtta ELi direktiivi “Tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta” sätted. Praegu on tööandja pensionifonde lubav eelnõu valmis ja riigikogu menetluses. Kuid ka seaduse täiendamise järel ei muutu mitte midagi. Probleem on maksuseadustes.

Tööandjatel puudub motivatsioon. Kuid ka enne tööandja pensionifonde on Eestis aastaid tegutsenud elukindlustuse kindlustusandjad ja vabatahtlikud pensionifondid, kuhu inimesed ise pensioniraha koguvad. Kuigi see on olnud võimalik, ei ole tööandjad sinna raha panustanud. Panuse puudumise peamiseks takistuseks on maksuseadused, mis on käsitlenud tööandja sissemakset töötaja pensionilepingusse samaväärsena palga väljamaksmisega ning seda sellisena maksustanud. Seetõttu on mõistetav tööandja motivatsiooni puudumine ja teenitu väljamaksmine palgana või töötajate motiveerimine vähemmaksustavate hüvedega, nagu ametiauto vms. Pensionipõlveks raha kogumine on jäänud tulevaste pensionäride isiklikuks ettevõtmiseks.Sel aastal on Eesti hakanud astuma esimesi samme tööandjapensioni juurutamise suunas. 1. jaanuarist kehtib osaline maksusoodustus ja tööandja poolt töötaja kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemakseid ei maksustata enam tulumaksuga. Riik on aga kehtestanud rahalised piirmäärad. Tulumaksu tasumise kohustus tekib, kui tööandja ja töötaja maksed pensionisambasse on suuremad kui 6000 eurot või üle 15% töötaja tulumaksuga maksustatavast aastasest sissetulekust. Sissemakse kuulub endiselt maksustamisele 33%-lise sotsiaalmaksuga. Eelnõu menetlemise käigus osundas Eesti Kindlustusseltside Liit, et maksusoodustus jääb ebapiisavaks, sest vaid tulumaksu kaotamine sissemakselt ei motiveeri tööandjaid ega töötajaid piisavalt. Muidugi ei saa alahinnata suurt tööpuudust ja olukorda tööturul tervikuna, kus esineb pigem surve palku ja hüvesid kärpida. Paljude töötajatel on vaja  kasutada rahalisi vahendeid praeguste kohustuste katmiseks, mitte pensionipõlveks säästa.

Vaja ka sotsiaalmaksuvabastust. Soovimatust juurutada mujal tavapärast maksuvabastust Eestis põhjendatakse kartusega riigi maksutulu vähenemise ees. Kardetakse, et sotsiaalmaksu kaotamine sissemaksetelt vähendab riigi maksutulu, sest liiga helde motivatsioon tooks kaasa ühe osa palga suunamise maksuvabalt otse pensionisambasse. Energia tasuks siiski suunata sellesse, kuidas kuritarvitusi vältida. Hirmutavaks eeskujuks on toodud Lätit. Seal juurutati maksuvabastus, kuid ettevõtjad hakkasid seda kurjasti ära kasutama. Palk maksti maksuvabalt pensionisambasse, töötaja aga võttis selle sealt sotsiaalmaksuvabalt välja. Kolmanda pensionisamba väljamaksuregulatsiooni muutmata on see võimalik ka Eestis, kuid kuritarvituste vältimiseks peab muutma väljamaksete regulatsiooni. Kuritarvitused oleksid välistatud, kui tööandja poolt pensionisambasse sisse makstud raha väljamaksmisel töötajale enne pensionilejäämist maksustatakse väljamakse lisaks tulumaksule ka teiste eelnevalt maksmata jäänud maksudega, näiteks sotsiaalmaks ja teised kohustuslikud maksed. Nii puuduks nii töötajal kui ka tööandjal motivatsioon maksudega mängida. Seetõttu leiame, et kuigi tulumaksusoodustuse juurutamine on tervitatav, on see tööandjapensioni käimalükkamiseks ebapiisav. Mõistlik on sissemaksetele anda ka sotsiaalmaksuvabastus, seda koos võimalikke väärkasutusi välistavate sätete kehtestamisega.Mujal on tööandjapension tavapärane pensioniraha kogumise instrument, see võimalus on Eestis tänaseni kasutamata. Ukse avamine tekitaks tööandjate vahel konkurentsi, kes pakub töötajatele paremat pensionikindlustuse paketti. Võttes arvesse tööealise elanikkonna vähenemist ja suurenevat konkurentsi tööjõu pärast, usume, et varem või hiljem saab klausel tööandja panuse kohta töötaja pensioniplaani töölepingu standardtingimuseks.