- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium tahab taastuvenergia tasu börsihinnaga siduda
Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleb silmas pidada, et reguleeritud turul elektrit ostvatele inimestele on taastuvenergia tasu kasv olnud suurim elektri hinna kallinemist põhjustav tegur viimastel aastatel. „Seega ootame kooskõlastusringi jooksul taastuvenergia tootjatelt ja teistelt osapooltelt ettepanekuid, mis arvestaks ka tarbijate huve,“ lisas ta. Ministeeriumi teatel vähendaks see leibkonna elektriarvet keskmiselt kolm protsenti ehk 10 eurot aastas.
Eesti võetud 25 protsendi suurune taastuvenergia kohustus Euroopa Liidu ees on sisuliselt täidetud ning riigil pole enam tarvilik taastuvelektri turgu täiendavalt motiveerida.
„Me ei soovi taastuvenergia ettevõtteid kiusata, meie pakutavad uued tariifid võimaldavad teenida projektidel mõislikku tootlust, mis on proportsioonis tarbijate kohustustega,“ rääkis Parts. Tema sõnul on roheline energia riigile äärmiselt oluline, aga me ei saa lasta juhtuda sellel, et inimeste jaoks muutub see liiga kalliks.
Kuna praeguste määrade kehtestamisel aastal 2007 ei osatud täpselt prognoosida, milliseks kujuneb elektriturg aastal 2011, siis on tootjad saanud nautida heldeid dotatsioone.
Kehtiva seaduse kohaselt makstakse toetust kuni 12 aastat. Seadusandjal on seega õigus kehtestatud toetuse määra vajadusel muuta ja kellelgi pole alust eeldada, et 2007. aastal kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta, edastab ministeerium. Tuleb arvestada, et seaduse vastuvõtmise ajal puudus Eestis sisuliselt toimiv elektri vabaturg ja praegu saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga, kui eeldati toetuste väljatöötamise ajal.
Taastuvenergia toetusi rahastatakse elektritarbijate käest kogutavast tasust ja see on alates 2007. aastast hüppeliselt kasvanud – ca 5,6 miljonilt eurolt 62 miljoni eurole eelmisel aastal. Selle aasta prognoositav maht on 70,4 miljonit eurot. Kokku hoiab uus skeem perioodil 2013–2020 prognooside järgi kokku ligi 400 miljonit eurot inimeste ja ettevõtete raha.
Kodutarbijate huvide eest seisev Omanike Keskliit leiab, et taastuvenergia tasude vähendamise idee on samm õiges suunas. Hea uudis on nende hinnangul see, et uues süsteemis on erinevatele taastuvenergia tootmisviisidele erinevad toetusmäärad, sest praegu on Eesti Euroopa Liidus ainus riik, kus kõiki taastuvenergia allikaid – tuule-, päikese-, hüdro- ja biomassienergia – toetati samal määral.
Alates 01.01.2013 kehtima hakkav toetusskeem on järgnev:
a) hüdroelektrijaamades, üle 10 MW ja alla 50 MW elektrilise võimsusega biomassi kasutavates tootmisseadmetes toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 0,074 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil;
b) muude alla 10 MW taastuvelektrit tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 0,086 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil;
c) elektrilise võimsusega mittetaastuvatest kütustest ning tõhusa koostootmise režiimis kuni 10 MW toodetud elektrienergia eest makstakse toetust 0,052 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil.
Hetkel kuum
d) biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega, mille võimsus on üle 50 MW, toodetud elektrienergia eest makstakse toetust CO2 turuhinnast sõltuvalt järgnevalt: kaubeldava CO2 tonni hind alla 10 € - toetus 0,035 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 10,00-20,00 € - toetus 0,026 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 20,01-30,00 € - toetus 0,017 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 30,01-40,00 € - toetus 0,008 €/kWh toodetud elektrienergia eest;
e) biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega, mille võimsus on üle 50 MW, võib maksta toetust mitte rohkem kui 375 GWh kalendriaastal toodetud elektrienergia eest;
f) kui elektrienergia või CO2 turuhind on suurem või võrdne punktides a, b, c ja d toodud määradest, siis toetust ei maksta.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele