Draghi: keskpank ei tohi valitsustele laenu anda
Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi sõnul ei anna EKP Kreeka abiprogrammile raha, sest neil on keelatud valitsusi rahastada.
"Ma saan teile öelda vaid seda, et ma ei saa teile midagi öelda," märkis Draghi pressikonverentsil. See järgnes keskpanga intressiotsusele, mis jättis euroala enim jälgitud baasintressi määra 1% tasemel muutmata.
Drahghi sõnul oli esmalt vaja ära kuulata IMFi ja ELi hinnang Kreeka olukorrale, mis esitatakse täna õhtul Brüsselis kogunenud euroala rahandusministritele.
Samas kordas ta, et keskpank seadusest möödahiilimiseks trikitama ei hakka. "Jutt sellest, et Euroopa Keskpank aitab kahjumeid katta, sellel pole mingit alust," ütles Draghi. Igasugune idee, et Euroopa Keskpank annab Kreeka abiprogrammile raha, rikub aluslepingutes sätestatud põhimõtet, et keskpangal on keelatud valitsusi rahastada, rõhutas ta.
Valitsuste rahastamine oleks kaudselt ka see, kui keskpank müüks oma bilansis olevad Kreeka võlakirjad kahjumiga euroala päästefondile EFSF.
Üldises hinnangus Euroopa majandusele ütles Draghi, et lisandunud on stabiliseerumise märke ja olukord ka finantsturgudel rahunenud, ehkki suur ebakindluse risk püsib. IMFi prognoosidega võrreldes söandab Euroopa Keskpank tema kinnitusel optimistlikum olla, ehkki ka pank ise prognoosib Euroopa majandusele vaid aeglast toibumist.
Suurimat peavalu teeb keskpangale Euroopa laenuturul toimuv. Kommertspangad karmistavad laenutingimusi, mis avaldub laenumahtude kasvu vähenemises. See omakorda hoiab tagasi reaalmajanduse toibumist.
Likviidsusriski leevendamiseks andis keskpank läinud aasta detsembris kommertspankadele esmakordselt võimaluse keskpangast kolmeks aastaks madala intressiga laenu võtta. Tegemist ei olnud n-ö uue rahaga, mida pangad saaksid otse majandusse edasi laenata – enamuse sellest kasutasid pangad oma võlgade refinantseerimiseks.
Samas ärgitas Draghi panku julgelt osalema, kui keskpank kuu lõpus rahapõua leevendamiseks taas sarnast laenuvõimalust pakub. Võimaluse kasutamine ei ole mingi nõrkuse märk, pareeris Draghi Saksa Deutsche Banki juhi vastupidiseid väiteid.
Pangajuhil leidus häid sõnu ka euroala juhtide sõlmitud fiskaalleppe kohtas, mis oli "oluline poliitiline sündmus" ja märk, et "euro on tugev reaalsus".
Plaani B keskpangal tema sõnul pole, see oleks märk ette alla andmisest. "Ma olen veendunud, et lõpuks langevad kõik pusletükid oma kohale," ütles Draghi.