Leiburi juht kuritegevustest: me kontrollime pisteliselt

"Igas sellises ettevõttes, kus töödeldakse ja käsitletakse suuri ressursse, on olemas sisekontrolli meetmed. Meil on nad olemas, et jälgida seda, kuidas kasutatakse firma vara ja väärtusi," kommenteeris Lankots, kuidas nad ära hoiavad majanduskuritegevusi.

Lankots tunnistas, et tema ei ole viimaste aastate jooksul  ühelgi suure pahatahtlikule kuriteole peale sattunud, kus kõrvaldatakse varusid, ressursse või kuritarvitatakse siseinfot või viiakse seda majast välja. "Ei ole viimastel aastatel pinna peale ujunud või sõrmi taha saanud. Intellektuaalomandikaitse ja ärisaladuste lekitamine on pehmem pool, mida ei anna inventuuriga ja muude finantspõhiste meetmetega kontrollida," lausus Lankots.

Ta lisas, et sellised lekked võivad ilmneda ajas ja neid on keeruline tuvastada. Rääkides lihttöölistest lausus Lankots, et ka nende jaoks on olemas sisekontrolli mehhanismid mille järgi nad kontrollivad, kui palju oleks pidanud toorainet kuluma ning kui palju tegelikult kulus. "Meil on õigus teha ja teeme pisteliselt lihtsamaid turvakontrolle, kus me väljapääsu juures palume inimestel avada kotte või väravas kontrollime lahkuvate autode pagasiruumi sisu. Pisteliste kontrollidega me üritame asjal silma peal hoida, mis on distsiplineeritud toimega eelmeede," märkis Lankots.

Kui ettevõtte avastab majanduskuritegu ning tegemist on väärtuse või varade rikkumisega või selle vastu suunatud kahjuga, siis sellisel juhul on esimene käik politsei.

Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris.