Majanduskomisjon toetas riigihangete lihtsustamist

Samuti otsustati toetada seda, et kasutada riigihankeid eesmärgiga edendada innovatsiooni, parandada tööhõivet ja säästa keskkonda, teatas riigikogu pressitalitus.

„Riigihangete kaudu tehtud kulud moodustavad märkimisväärse osa ELi sisemajanduse koguproduktist. 2009. aastal moodustasid sõlmitud lepingud 3,6% SKTst kogusummas üle 420 miljardi euro. Samas on 98% liikmesriikides sõlmitud lepingutest tehtud oma riigi pakkujatega. See on märk, et avalike hangete osas ELi siseturg ei toimi. Seetõttu peame õigeks lihtsustada väikese ja keskmise suurusega ning alustavate ettevõtete juurdepääsu riigihangetele. Kindlasti tuleb ELis tervikuna edasi arendada e-hangete süsteemi, mis võiks kasu tuua just Eesti ettevõtjatele,“ ütles majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

„Direktiivi kohaselt paranevad ka võimalused hankijal tasuda otse alltöövõtjatele, mis peaks vähendama pettuste ja tööde valmimisega seotud riske. Samuti avarduvad võimalused arvestada hangetel toodete ja ehitiste terve eluea majanduslikku maksumust, mitte ainult odavaimat soetusmaksumust. See võimaldab oluliselt tõsta hangitava objekti kvaliteeti, edendada innovatsiooni ja keskkonnasäästu,“ selgitas Aas.

Esialgsete prognooside kohaselt jõustuvad uued riigihangete reeglid 31. juunil 2014.

Majanduskomisjon kujundas oma arvamuse esitamiseks Riigikogu EL asjade komisonile, mis kujundab ka oma arvamuse.