Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puitmajatootja: ettevõtte maine on töötaja jaoks oluline
Käsitsi puitmajaehitaja Hobbiton OÜ tegevjuht Andres Prangli sõnul meelitab inimesi tööle nende juurde ettevõtte hea maine, püsiv ning stabiilne töö.
„Kuna meie oskustööliste ehk palkmajade ehitajate välja õpetamine võtab aega pool aastat kuni aasta, siis me vaatame kogu aeg ringi silmad lahti,“ lausus Prangli.
Ta lisas, et nad üritavad tasapisi kogu aeg koolitada inimesi juurde ettevõttes, aga ei planeeri tööjõuvajadusi. "Eestis on selline tunne, eriti maakohtades, et inimesed, kes pole kriisiajal tööd saanud, kes on asjalikumad ning kohusetundlikumad, on Eestist ära läinud. Väga raske on leida korraliku töömeest, kes viitsiks endale ametit selgeks õppida ja jääks paigale,“ lausus Prangli.
Küsimusele, kuidas ettevõtte meelitab enda juurde inimesi tööle, vastas Prangli, et nemad seda väga ei teegi, vaid pigem meelitab firma maine inimesi. „Meie ettevõttes on püsiv ja stabiilne töö. Inimesed, kes tulevad ja koputavad ukse peale, neile me pakume alguses lihtsamat tööd ning vaatame, kuidas on,“ lausus Prangli. Ta lisas, et need on üksikud inimesed, kes on huvitatud ja keda suudetakse välja õpetada, sest töö raske.
Inimesi motiveerib jääma ka püsiv töökoht ning sama meeskond on olnud 5-10 aastat. „Tööjõuprobleemiga oleme tegelenud niimoodi, et oleme teinud koostööd teiste ettevõtetega,“ lausus Prangli.
Rääkides haridusest, märkis Prangli, et Eestis ei õpetatagi sellist eriala, aga selle probleemiga on tasapisi tegeletud. „On sarnaseid erialasid, aga meil ei ole päris koolist võtta kedagi, kes oskaks meie spetsiifikat. Seda oskust peaks õpetama inimesed, kes on ise aktiivselt tegelenud või tegelevad selle tööga,“ selgitas Prangli.
Sõltumatu majandusanalüütik Maris Lauri märkis oma värskes majandusprognoosis, et mitmeski valdkonnas ja erialal on töötajate puudus väga suur ning selgitas, et see seostub sellega, et suurem osa Eesti ettevõtjaid ei tee pikaajalisi plaane. Ta lisas, et see tähendab lihtsalt seda, et riik ja töötukassa ei oska prognoosida, milliseid erialadel inimesi koolitada ja ümberõpetada. Ka ettevõtja ei oska seetõttu oma tööjõu ja töötajate koolituse vajadust prognoosida. Liigagi tihti juhtub nii, et ettevõtja avastab, et tal on homme vaja mingite oskustega inimest, kuid sellist pole kuskilt saada ja ka koolitamine tundub lühiajalise tellimuse seisukohalt liialt kulukas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.