Riigikogu võttis vastu elektriturgu avava seaduse

Muudatuse kohaselt saab iga elektritarbija alates uuest aastast valida elektrienergia müüja ning seda soovi korral igal kuul vahetada. Avatud elektriturul tuleb elektrimüüjatel palju enam vaeva näha selleks, et võita konkurentsiolukorras uusi kliente või säilitada olemasolevaid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Seega on seadusemuudatuse mõte sundida Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama ning lõhkuda monopole selles vallas. Vabaturg hakkab toimima üksnes elektrienergia osas, mis moodustab igakuisest elektriarvest umbes kolmandiku. Võrguteenuse tasud jäävad ka edaspidi riiklikult reguleerituks.

Majandusministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani sõnul on viimastel päevadel sageli küsitud, miks Eesti elektrituru avanemist edasi ei lükka. "Kui kogu Euroopa Liidus avanes elektriturg 2007. aastal, siis Eesti sai euroliiduga liitudes juba kümneaastase üleminekuperioodi, mis kehtib kuni 1. jaanuarini 2013," lausus ta.

"Elektrituru avamine on sisuliselt ainus võimalus, kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja elektrienergia tarnekindlus ning samas vähendada survet hinnatõusuks, mis tuleneb Euroopa Liidu uutest heitmekaubanduse reeglitest," lisas ta.

Kui seni on elektritootjad saanud CO2 heitmekvooti tasuta, siis uuest aastast tuleb põlevkivielektri tootmiseks heitmekooti osta. See tähendab lisakulu Eesti Energiale ja teistele fossiilelektri tootjatele

"Ilma turgu avamata oleks heitmekvoodi maksumusel täiesti otsene mõju elektrihinnale, kuna siis jõuaks meie kodudesse valdavas osas põlevkivist toodetut elekter nagu praegu," ütles Leppiman.

"Avatud turul ostetakse aga elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele," lisas asekantsler.

Eurostati värskete andmete kohaselt on Eestis üks madalaimad elektrienergia hindu Euroopa Liidus, soodsam on hinnatase vaid Bulgaarias. Senist madalat hinnataset on võimaldanud lähikümnendi väikesed investeeringud tootmisvõimsustesse ning sellel põhinev reguleeritud kulupõhine hind. Lähiaastatel muutub olukord oluliselt: Eesti elektrijaamad vajavad suuri investeeringuid, ehitada tuleb uusi tootmisvõimsusi ning oluliselt kasvavad kulud elektri tootmisel õhkupaisatavale CO2-le.

Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täies mahus kõikidele tarbijatele. Igaüks saab valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni. 

Elektrituru avanemise järel kasutatakse edasi olemasolevaid elektrivõrke. Seetõttu ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab. Kolmandiku elektriarvest moodustava võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet. Lisaks moodustavad umbes kolmandiku elektriarvest erinevad maksud, mida turu avanemine samuti ei mõjuta.