Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülo Kaasik: sumpame õnnelikult läbi mülka!

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on põhjust olla optimistlikumad: pank prognoosib nüüd SKPks 2,6% ning inflatsiooni alanemist 3% peale.

Järgneb intervjuu Ülo Kaasikuga:

Varem prognoosis Eesti Pank, et 2012. aastal kasvab Eesti SKP 1,9%, nüüd et hoopis 2,6%. Miks Eesti Pank oma prognoosiga nii optimistlik on?

Oleme optimistlikud, sest Eesti majandus on kriisist kenasti toibunud, taastumine on jätkunud. Eestil pole hullemaks läinud, me suudame õnnelikult läbi selle mülka sumbata. Eesti majandus pole ka tihedalt seotud nende riikidega, kus on hetkel kriis või suur langus. Meie peamistel partneritel läheb hästi.

Usume, et majanduse aeglustumine lõppeb selle aasta lõpus ja järgmisel aastal võib väike kasv juba olla.

Kuid ettevõtted ja kõik inimesed peaksid siiski igaks juhuks olema valmis selleks, et mida ma siis teen, kui läheb halvemini. Riskid kadunud ei ole.

Olete optimistlikumad kui rahandusministeerium, kas näete maailma roosademas toonides?

No vastab tõele, aga ma arvan, et me oleme oma prognoosis ka palju hilisemat informatsiooni arvesse võtnud. Kui rahandusministeerium oma prognoosi hetkel tegema hakkakas, ma ei välista, et ka nemad oleksid optimistlikumad.

Kuid see on ikkagi põhistsenaarium, millest me siin räägime, riskistsenaarium on ka olemas ja riskid on ikkagi suured.

Ka meie eksport on viimased paar kuud kukkunud.

See iseloomustab pigem seda, mis väliskeskkonnas toimub. See ebakindlus, mis valitseb, paneb löögi alla väliskaubanduse. Kuid me oleme näinud, et sisenõudluse poole pealt on arengud olnud oodatust paremad ja see natuke tasakaalustab.

Ütlete, et inflatsioon langeb 3% peale. Kuidas mõjutab seda järgmisel aastal energiaturu avanemine?

Sel on ühekordne mõju inflatsioonile, hinnad seetõttu tõusevad, kuid see ei muuda üldist trendi inflatsiooni alanemise osas. Energiaturu avanemise mõju on 0,75 protsendipunkti inflatsioonile, see on üsna kõrge, kuid mõned toormehinnad jällegi odavnevad ja me leiame, et kokkuvõttes inflatsioon keskeltläbi alaneb.

Ma arvan, et trendina pole põhjust karta, et inflatsioon jääb püsima 4-5% kanti, kus ta on olnud meil viimastel aastatel, vaid me eeldame, et see taandub 3% peale ikkagi.

Palgakasv on olnud esimeses kvartalis kiire, tööpuudus aga endiselt kõrge – miks kõrge tööpuudus ei pidurda palgakasvu?

Töötajate ootused ja oskused ei vasta tööandjate vajadustele ja võimalustele. Meie mure pole kõrge palgakasv siis, kui samal ajal suudetakse ka tootlikkust tõsta. Esimesel kvartalil me nii kiiret tootluse kasvu ei näinud. Tööturg reageerib viiteajaga, me nägime eelmisel aastal väga kiiret tootlikkuse kasvu ja nüüd sel aastal on see üle kandunud ka palkadesse, mis on normaalne ja loomulik nähtus. Kuid oluline on pigem see, et kiire palgakasv ei jääks püsima. Nagu oli aastal 2008, kui tootlikkuse kasvu polnud, kuid palgad kasvasid meeletult palju.

Mida soovitate ettevõtjatele selles osas?

Kui te suudate palku tõsta ilma oma toote hindu tõstmata, siis on laske käia!

On see tänapäeval võimalik enam?

Absoluutselt. Selleks tuleb muuta tootmist efektiivsemaks. Kui ainult toote hindu hakatakse tõstma ja seeläbi hakatakse palku tõstma, nii kaotab ettevõte konkurentsivõime.

Mida peaksid ettevõtjad praeguses majanduskliimas tähele panama, mida soovitaksite neile?

Olukord on väga segane, palju on määramatust, kuid see pakub ka palju võimalusi. Liiga ettevaatlikuks ei tasu minna, et oodata kuni asi selgineb. Ma usun, et määramatust jääb meile veel pikaks ajaks. Kuid kindlasti ei tohi alahinnata reageerimisvõimet, kui plaane tehakse, siis peab olema valmis ka teisiti reageerima. Ning puhvritest on alati kasu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Makromajandus