Taanlaste palgad alanevad

Kümnest taanlasest kuus ehk 62% tunnistab, et viimase aastaga on nende palgatõus jäänud inflatsioonile alla, mis tähendab reaalpalga ja ostujõu langust, selgub Taani tööandjate organisatsiooni DA eile avaldatud palgauuringust.

Viimase aastaga on palgad Taanis kasvanud keskmiselt 1,7%, mis on üks läbi aegade tagasihoidlikumaid numbreid, kirjutab täna Taani majandusleht Börsen.

Numbritest nähtub, et paljudes firmade on palgatõus üldse pigem nullilähedane, mis on täiesti tavatu, kirjutab leht. Samas prognoositakse tänavu inflatsiooniks 2,5%. Reaalpalgad on Taanis languses juba seitse viimast kvartalit.

DA tegevjuht Jörn Neergaard Larsen kommenteerib, et see on vajalik asjade käik, kuna viimased 15 aastat on Taani konkurentsivõime pidevalt vähikäiku teinud.

2008-2009. a kriisini oli Taani OECD andmetel kaotanud 2000. aastaga võrreldes kolmandiku oma konkurentsivõimest. Põhjuseks madal tootlikkuse kasv, tugev kroon ning liiga kiire palgatõusu tempo. Taani palgakokkulepete eripära tõttu jõuavad nii kriisi kui konjunktuuri tõusu mõjud tööturule viivitusega – nii oli 2009. aasta Taanis läbi aegade suurimate palgatõusude aasta, kuna need olid kokku lepitud 2007. aastal konjunktuuri tipus.

Nüüd möönavad nii tööandjad kui majandusanalüütikud, et perspektiivis on praegused arengud Taani majandusele kasulikud, kuna tõstavad riigi konkurentsivõimet. Lühiajaliselt tähendab see aga kasvule pidurit, kuna ostujõud väheneb.

Põhjustena, mis on võimaldanud reaalpalga alanemist, toob leht välja detsentraliseeritud palgakokkulepped ehk palkade otsustamise ettevõtete tasandil ning samuti madala nõudluse tööjõu järele. Kriis on sundinud paljusid taanlasi uut tööd otsima ning sageli lepitakse uues ametis madalama palgaga, et üldse tööd saada.

Läinud nädalal teatas Taani rekordilisest ekspordiedust, mis paraku pole kaasa toonud kriisi ajal kadunud töökohtade taastumist. Eksporti veavad firmad, mille tööjõuvajadus ei ole suur.