Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuressaare tahab dividende vastu soojafirma tahtmist

    Kuressaare linna eelarvestrateegia järgi võetakse perioodil 2013–16 ASist Kuressaare Soojus igal aastal vähemalt 127 823 eurot omanikutulu.

    Kuressaare Soojuse juhatuse liige Jaan Mehik kinnitas Saarte Häälele, et keegi linnavalitsusest pole seda nende käest küsinud, kuid soojafirma sellega ei nõustu.
    Lootust, et omanikutulu kohta käiv lause eelarvestrateegiast välja võetaks, Mehiku sõnul linnavalitsus soojafirmale andnud ei ole. Ta möönis, et vähemalt lühemas perspektiivis toasooja hind sellest siiski ei sõltu, kui kolmel järgneval aastal soojafirmast selline summa linnaeelarvesse ka läheks.
    Nii tänavu kui eelmisel aastal on Kuressaare linn oma soojafirmast võtnud 63 912 eurot omanikutulu.
    Kuressaare Soojuse müügitulu oli mullu kolm miljonit eurot ehk 4,3% vähem kui aasta tagasi. Soojafirma puhaskasum oli eelmisel aastal 331 000 eurot, mis on 73,5% enam kui 2010. aastal. Kasumi suurenemine 2011. aastal on tingitud kasvuhoonegaaside lubade müügist ja korrektsioonikomponendistmüüdava soojuse hinnast.
    Kuressaare Soojusele kuulub neli katlamaja, lisaks 34 km soojustorustikke. Mullu tootis ettevõte 75 817 megavatt-tundi (MWh) soojusenergiat, sellest 81% puidukütustest ja ülejäänu põlevkiviõlist.
    Soojusenergiat müüdi Kuressaares eelmisel aastal 62 367 MWh, mis on 14% vähem kui 2010. aastal.
    Ettevõttel on Kuressaares 207 lepingulist klienti, soojusvõrguga on ühendatud 303 hoonet. Soojafirma klientidest olid mullu 49% linna elanikud, 39% ettevõtted ning 21% eelarvelised asutused.
    Materiaalsesse põhivarasse investeeris Kuresaaare Soojus eelmisel aastal 3,1 miljonit eurot, sellest enamik koostootmisjaama rajamisse. Soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitusse on tänavu kavandatud investeerida 8,9 miljonit eurot, millest 2,4 mln eurot on Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadav toetus. Koostootmisjaama kogumaksumus on 12 mln eurot ja kavandatud valmimisaeg selle aasta neljas kvartal.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.