Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaata, kuhu riik järgmisel aastal rohkem kulutab
Valitsus kiitis täna heaks tuleva aasta riigi eelarve eelnõu, mille kohaselt ulatuvad riigi tulud 7,5 ja kulud 7,7 mld euroni.
Järgmise aasta prognoositav võlakoormus on 12% sisemajanduse kogutoodangust (Euroopa Liidu keskmine on 83 protsenti).
Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile. Maksukoormust mõjutavad järgmisel aastal: kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja töötuskindlustusmakse määrade vähendamine - kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent.
Alkoholiaktsiisi tõstetakse viis protsenti. Varem otsustatud tubakaaktsiisi tõus jaotatakse kaheks. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12%.
Sotsiaaltoetused moodustavad 2013. aasta riigieelarvest 28,3 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot, kasvades 5,6%.
Järgmise aasta juulist lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused. Olemasolevad peretoetused säilivad.
Pension tõuseb tuleval aastal 5%. Sotsiaalmaksutulude arvelt makstakse pensionide tõusuks 104,9 miljonit eurot. Riik kannab elanike kohustuslikku kogumispensionifondi üheksa miljonit eurot.
Riik toetab koolivõrgu korrastamist Euroopa Liidu struktuurifondide ja siseriiklike vahenditega vastavalt 24 ja 4,14 mln euro eest.
Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ning normkoormusel õppima asuvad noored õppida ülikoolis tasuta. Käivituvad ka vajaduspõhised (135-eurosed) õppetoetused.
Maaelu arengutoetuste eelarve ulatub koos Euroopa Liidu poolse finantseerimisega 125,29 miljoni euroni.
Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot, mis on 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Riigimaanteede remondi- ja taastustööde kogumaht on tuleval aastal 74 miljonit eurot.
Puhta joogivee tagamiseks investeeritakse ligi 100 miljonit eurot.
Sarnaselt möödunud aastaga püsib kaitse-eelarve 2013. aastal tasemel kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
5,2% võrra suurenevad Eesti Kultuurkapitali vahendid. Samuti on 8,6 protsenti enam vahendeid harrastusprojektide rahastamiseks hasartmängumaksu suurema laekumise tõttu.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.