Nii riskib Hispaania peaminister Mariano Rajoy lisaks majandus- ja panganduskriisile veel ka konstitutsioonilise kriisiga.
„See on viimane asi, mida Rajoy praegu vajas ning viimane asi, mida Euroopa vajas,“ ütles Bloombergile Carlos III ülikooli politoloogia õppejõud Ken Dubin.
Negatiivsed uudised on hakanud uuesti Hispaania laenukulusid tõstma, mis on vahepeal Euroopa Keskpanga piiramatus mahus tugiostude lubadusest tuntavalt alanenud.
Rajoy pole kiirustanud riigile abipaketti küsima, kuid tunnistas ajalehele Wall Street Journal antud intervjuus, et teeb seda 100% kindlusega, kui riigi laenukulud liiga kõrgeks jäävad.
Negatiivseid uudiseid lisas ka Hispaania keskpank, mis teatas eile, et riigi SKP on kolmandas kvartalis kahanenud. Ilmselt ei suuda Hispaania täita ka selleks aastaks seatud eesmärke eelarvedefitsiidi vähendamiseks.
Eile Madridis parlamendihoone ees eelarvekärbete ja maksutõusude vastu protestinud hispaanlased organiseerivad sotsiaalvõrgustike kaudu täna õhtuks uut meeleavaldust, vahendas Bloomberg. Homme tuleb Hispaania valitsus välja tuleva aasta eelarvega, mis sisaldab uusi kokkuhoiumeetmeid.
Reedel saab avalikuks riigi panganduse analüüs, mis toob selgust, kui palju abi Hispaania pangad euroala päästemehhanismidest lubatud 100 miljardist eurost tegelikult vajavad.
Reedel avaldab ka agentuur Moody’s uue hinnangu Hispaania reitingule – agentuuri Reuters andmeil võib Hispaania investeerimisjärgu reitingust ilma jääda.
Hispaania soovimatus ametlikult abi küsida, mis on ka Euroopa Keskpanga võimalike tugiostude eeltingimus, võib kaasa tuua euroala võlakriisi uue ägenemise.