Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul leiab meditsiini lisaraha näiteks haiguspäevade raha maksmise kohustust haigekassast välja viies.
„Olemasolevast meditsiinisüsteemist ei anna lisaraha enam väga palju välja pigistada. Seepärast peab ühiskond otsustama, kas ollakse valmis rohkem panustama tervishoidu ja meditsiini,“ lisas Tsahkna.
„Sellise otsuse eelduseks on aga ühiskondlik kokkulepe tööandjate ja töövõtjate vahel, et ajutise töövõimetuse hüvitis kaetaks tulevikus kindlustussüsteemi kaudu," kommenteeris Tsahkna. "Täna moodustab haiguspäevade raha haigekassa eelarvest üle 10% ehk pea 100 miljonit eurot. Tegu ei ole otseselt tervise- ja meditsiinikulutustega ning haigekassa ei peaks neid kulusid kandma."
Kas selleks lahenduseks saab juba eksisteeriv töötuskindlustuse süsteemi täiendamine või midagi muud, on tema sõnul arutelu teema. Töövõimetushüvitise maksmine läbi töötukassa lähtuks loogikast, et töötuskindlusmaksega kindlustab inimene ennast nii töötuks jäämise kui ka tervislikel põhjustel töölt eemale jäämise vastu.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.