Riigikontroll: Narva linna hooletus aitab ettevõtjatel kopsakat tulu teenida

Samuti leidis riigikontroll, et kui oma kohustuse täitmata jätnud hoonestajad on soovinud hoonestusõiguse edasi võõrandada, on linn andnud selleks alati nõusoleku, seda ka juhtudel, kui hoonestaja ei suutnud esitada isegi ehitamise aluseks olevat detailplaneeringu projekti. Sellega on linn võimaldanud hoonestatavasse maasse mitte mingilgi viisil panustanud erapartneritel teenida edasimüügist kopsakat tulu. Näiteks sai üks äriühing, kes oli linna käest saanud õiguse hoonestada mitu kinnistut, kuid polnud aastate jooksul täitnud korrektselt ühtegi lepingust tulenevat kohustust, võõrandamistest tulu üle 50 000 euro. Kokku oli hoonestusõigus võõrandatud 12 juhul, võõrandamistehinguid oli 14 ning 9 nendest tasu eest.

Linna esindajate seletusel oli linna põhihuvi leida hoonestajad, kes on suutelised arendama hoonestataval krundil ükskõik millist majandustegevust. Konkreetse suuna määras hoonestaja ise oma huvide põhjal. Samuti polnud linnal midagi selle vastu, kui hoonestajad oma tegevussuundi pärast hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimist muutsid, kuigi see on vastuolus linna kehtestatud korraga. Riigikontrolli arvates oleks tulnud sellised lepingud lõpetada ja korraldada konkurss uue hoonestaja leidmiseks.

Riigikontrolli hinnangul ei toimi Narva linna sisekontrollisüsteem hoolimata järelevalvest. Auditis analüüsitud ja kordadega vastuolus olev hoonestusõiguse seadmise lepingute muutmise ja lõpetamisega seotud dokumentatsioon oli suuremate probleemideta heaks kiidetud linna kõigis vajalikes asutustes (sh nii linnavara- ja majandusametis kui ka linnavalitsuse linnavara komisjonis).