Swed: esmatarbekaupade äri jätkab kasvamist
Tänavused jaekaubanduse numbrid on näidanud üle ootuste tugevat kasvu ning Swedbank on tõstnud mahtude prognoosi aasta lõpuks +9 protsendini, kinnitas panga kaubanduse sektori juht Maarja Laanemäe.
"Kuna väga suur osa kasvust on leidnud juba aset, ootame tulevaks aastaks märksa tagasihoidlikumat mahtude kasvu ehk 3%," ütles Laanemäe. "Tuleva aasta jaekaubandust mõjutavad eelkõige meeleolud Euroopas ning meie eksportööride käekäik, kuid ka elektrihinna tõus, mille mõju on ca 2% jaekaubanduse mahust."
Sel aastal on Laanemäe sõnul kaubandust ilmestanud esmatarbekaupmeeste laienemine, mis jätkub ka tuleval aastal. "Näeme, et tihenevas konkurentsis ning püsikulude kasvades peaksid kaupmehed leidma uusi võimalusi praeguse käibe säilitamiseks või tõstmiseks." Selleks tuleks tema sõnul näiteks tõsta müügipindade kasutamise efektiivsust ning sisemisi tööprotsesse, tegeleda varude juhtimise ning lojaalsusprogrammidega.
Stabiilseks ja pigem positiivseks hindavad Swedbanki analüütikud ka toiduainetööstuse ettevaadet. Panga toiduainetööstuse sektori juhi Artur Leemeti sõnul on märksõnadeks kõrge ekspordi osakaal ja surve marginaalidele.
"Esiteks toodab toidutööstus enamuse kogutoodangust (ca 64%) Eesti siseturule – meie siseturu väljavaade on lähemas perspektiivis aga pigem hea ning ka pikemas vaates ettevaatlikult positiivne," loetleb Leemet põhjusi. "Teisalt ekspordivad Eesti toidutöösturid täna rekordmahte, kogutoodangust ca 36%. Seejuures on tootegrupid ja sihtriigid viimase aastaga tunduvalt mitmekülgsema valikuga. Seega on ka baas käibe genereerimiseks riskikindlam."
Leemet lisab, et toidukaupade mahulangus on olnud ka ajalooliselt majandussurutise aegadel sujuvam ja pikaldasem kui teistes töötleva tööstuse harudes.
"Sellegipoolest on vaja toidutööstuses tegeleda jätkuvalt kuluefektiivsema tootmise loomisega, toorainete hinnariskide maandamise ja marginalisurve leevendamisega," ütles Leemet.
Efektiivsusinvesteeringud on tema sõnul paraku kulukad ja lisaks laenukapitalile on vaja ka omafinantseeringut, mistõttu saab toidutööstuse finantsprioriteet olla vaid marginaali stabiliseerimine ja maksimeerimine. "Jätkuvalt jäävad toidutöötlejad nn "kahvlisse" – ühelt poolt tekitavad prognoosimatust kõrged ja kõikuvad toorainete hinnad, energiakulud ja surve tööjõukulude kasvule. Teisalt ei võimalda tarbijad ja kaupmehed kanda uut hinda operatiivselt üle ka poeletil olevale kaubale. Seega jääb lähitulevikus kestma tants ümber marginaalide ja mõjutama seetõttu ka hindu poeletil."