Tänavused jaekaubanduse numbrid on näidanud üle ootuste tugevat kasvu ning Swedbank on tõstnud mahtude prognoosi aasta lõpuks +9 protsendini, kinnitas panga kaubanduse sektori juht Maarja Laanemäe.
"Kuna väga suur osa kasvust on leidnud juba aset, ootame tulevaks aastaks märksa tagasihoidlikumat mahtude kasvu ehk 3%," ütles Laanemäe. "Tuleva aasta jaekaubandust mõjutavad eelkõige meeleolud Euroopas ning meie eksportööride käekäik, kuid ka elektrihinna tõus, mille mõju on ca 2% jaekaubanduse mahust."
Sel aastal on Laanemäe sõnul kaubandust ilmestanud esmatarbekaupmeeste laienemine, mis jätkub ka tuleval aastal. "Näeme, et tihenevas konkurentsis ning püsikulude kasvades peaksid kaupmehed leidma uusi võimalusi praeguse käibe säilitamiseks või tõstmiseks." Selleks tuleks tema sõnul näiteks tõsta müügipindade kasutamise efektiivsust ning sisemisi tööprotsesse, tegeleda varude juhtimise ning lojaalsusprogrammidega.
Stabiilseks ja pigem positiivseks hindavad Swedbanki analüütikud ka toiduainetööstuse ettevaadet. Panga toiduainetööstuse sektori juhi Artur Leemeti sõnul on märksõnadeks kõrge ekspordi osakaal ja surve marginaalidele.
"Esiteks toodab toidutööstus enamuse kogutoodangust (ca 64%) Eesti siseturule – meie siseturu väljavaade on lähemas perspektiivis aga pigem hea ning ka pikemas vaates ettevaatlikult positiivne," loetleb Leemet põhjusi. "Teisalt ekspordivad Eesti toidutöösturid täna rekordmahte, kogutoodangust ca 36%. Seejuures on tootegrupid ja sihtriigid viimase aastaga tunduvalt mitmekülgsema valikuga. Seega on ka baas käibe genereerimiseks riskikindlam."
Leemet lisab, et toidukaupade mahulangus on olnud ka ajalooliselt majandussurutise aegadel sujuvam ja pikaldasem kui teistes töötleva tööstuse harudes.
"Sellegipoolest on vaja toidutööstuses tegeleda jätkuvalt kuluefektiivsema tootmise loomisega, toorainete hinnariskide maandamise ja marginalisurve leevendamisega," ütles Leemet.
Efektiivsusinvesteeringud on tema sõnul paraku kulukad ja lisaks laenukapitalile on vaja ka omafinantseeringut, mistõttu saab toidutööstuse finantsprioriteet olla vaid marginaali stabiliseerimine ja maksimeerimine. "Jätkuvalt jäävad toidutöötlejad nn "kahvlisse" – ühelt poolt tekitavad prognoosimatust kõrged ja kõikuvad toorainete hinnad, energiakulud ja surve tööjõukulude kasvule. Teisalt ei võimalda tarbijad ja kaupmehed kanda uut hinda operatiivselt üle ka poeletil olevale kaubale. Seega jääb lähitulevikus kestma tants ümber marginaalide ja mõjutama seetõttu ka hindu poeletil."
Seotud lood
Konjunktuuriinstituut hindab Eesti majanduse olukorda praegu paremaks kui aasta tagasi, ka tulevikuväljavaated on võrreldes suvega veidi paranenud.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele