"Prognoos Eesti kohta on mõõdukalt positiivne," võttis majandusteadlane Leev Kuum tulevikuväljavaated kokku.

Eesti Konjunktuuriinstituut tutvustas eile hinnangut majanduse üldolukorrale tänavu septembris, ja kuue kuu ootusi. Instituudi ekspertide hinnangutest nähtub, et meie majanduse hetkeolukord on enam kui rahuldav. Ka investeeringute olukorda hindasid eksperdid septembris esimest korda pärast kriisi majanduse üldolukorrast paremaks. Samas on tarbijad muutunud rahulolematumaks.

Majanduskasv on konjunktuuriinstituudi andmetel mõõdukas, ent kooskõlas ootustega ning suuresti põhjustatud halvast väliskeskkonnast. Euroala võlakriisiga kaasnenud suurt ebakindlust on seni õnnestunud pareerida ning majandus tervikuna on kriisist toibunud oodatust paremini.

Viimastel kuudel on kasvanud lootused, et Euroopa Liit tuleb toime võlakriisiga. Oluliseks tähiseks olukorra normaliseerumisel on seejuures ESMi moodustamine ja plaan pangaliidu loomiseks.

Ka väliskaubanduse arenguga seotud ootused on läinud optimistlikumaks. Eesti väliskaubanduse suur sõltuvus maailmamajanduse ja eriti ELi majanduse olukorrast teeb nii ekspordi kui ka impordi arengu prognoosimise ebakindlaks. Samas näitas konjunktuuriinstituudi septembrikuu küsitlus, et ekspertide paneel tervikuna on seisukohal, et poole aasta pärast on nii ekspordi kui ka impordi maht praegusest suuremad.

Kui juunis oodati vaid mõõdukat aktsiahindade tõusu Tallinna börsil, siis nüüd on ootused muutunud tunduvalt optimistlikumateks. 61 protsenti ekspertidest arvas, et aktsiahinnad on poole aasta pärast kõrgemad.

Majandusolukorda mõjutavad endiselt kõige enam kvalifitseeritud tööjõu puudus ja ebapüsiv nõudlus, kuid majandusprobleemide üldine raskusaste on oluliselt vähenenud. Edu on saavutatud tööpuuduse vähendamisega.

Mõõdukalt positiivsetele majandusootustele vastanduvad tarbijate hinnangud ja ootused. Uuringust selgub, et tarbijate kindlustunne langes. Ootused oma pere majandusolukorrale olid septembris kehvemad kui juunis. Halvenesid ka ootused riigi majandusolukorra muutumisele.  Lisaks muutus konjunktuuriinstituudi pere toidukorvi maksumus võrreldes eelmise septembriga 3,5 protsenti. "Tarbijad võivad muutuda kriitiliseks Eesti riigi väljavaadete suhtes," kommenteeris Marje Josing.

Tõusid ka tarbijate inflatsiooniootused, selle põhjuseks võib olla nii informatsioon maailmaturul tõusnud toormehindadest kui ka jaanuaris tõusev elektri hind. 

Stabiilsed on tarbijate hinnangud töötuse taseme muutumise suhtes. Viimase kolme kuuga ei muutunud oluliselt ka perede rahaline olukord. Tarbijate püsikaupade ostuplaanid järgnevaks aastaks olid aga väga ettevaatlikud.

Autor: Ave Lepik, Laura Mallene