Ehitus. Vastutuse jätmine vaid ehitajale solgib turgu

Äripäeva toimetuses peetud ümarlaual märkisid ehitusjuhid, et sel juhul taandub kõik riskidele, mida ehitajad oskavad näha. “Ehitajad, kes vigu ei näe või ei taha näha, teevad odavamaid pakkumisi ja need, kes riske juba ette näevad, arvestavad riskid ka pakkumistesse sisse – siit ka ebavõrdsus,” selgitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson.

Oma Ehitaja nõukogu esimehe Tiit Kuuli sõnul ei hoia kuritegevust ära karistamisega ning probleeme lepingukohustuste meelevaldse ümberjagamisega. “Need, kes plaanivad lepingu tellija esitatud tingimusi vältida, eeldavad, et ei jää sellega vahele. Ainuke ravi on minu arvates sundida kõiki osapooli professionaalselt töötama ja vastutama oma tegevuse eest,” ütles Kuuli.

Kahtlast ehitajat ei õnnestu vältida. “Meil kehtivad küll samad direktiivid, mis näiteks Soomes, kuid siiski suudetakse seal ehitushankeid edukalt ja probleemivabamalt ellu viia,” lisas Kuuli eelmisel nädalal toimunud kohtumisel.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas, et riigihangete tellijate ja sealjuures ka RKASi lepingud ei ole praegu tasakaalus. “Riigihangete dokumendid on täpselt nii ranged, et arvestada kõige hullema tööandjaga turul,” rääkis ta hangete korraldamise kohta.

Udami sõnul on tellija sageli teadlik sellest, et hanke võitnud ehitusettevõttega kaasnevad väga suured riskid, ent seaduse kohaselt ei ole tal õigus vältida ehitajaid, kelle suhtes on kahtlusi, sest isegi kohtulikult karistatud ettevõttel on võimalus riigihangetel osaleda.

Probleemi tunnistas ka rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu, kelle sõnul reguleerivad riigihankeid lisaks meie määrustele ka Euroopa direktiivid, mis kehtivad ühtmoodi kõikides euroliidu riikides.

Udam kinnitas, et avalikule sektorile on antud hoonete ehitamise ettevalmistuseks liiga vähe aega. “See, kuidas tulevad poliitilised otsused ja kuidas seatakse tähtaegu, ei võimalda mõistliku ajaga juba projekteerimistki, ja siit hakkab lumepall veerema. Siin on võib-olla süüdi ka ehitusettevõtjad, kes võtavad tööd selliste tähtaegadega vastu,” märkis ta.

Vaja jõulisemat teavitust. Suureks probleemiks on ka tellijad, kes sageli jonnivad ega taha hangete korraldamisel professionaalset abi kasutada, ütles Agris Peedu. “Tihti on suhtumine selline, kus öeldakse, et mina seda hanget ära ei anna,” lisas ta.

Tase ning pädevus riigihangete korraldamisel on Peedu sõnul väga erinev ning enamasti madal. “Me ei saagi eeldada professionaalset taset nendelt, kes teevad ühe hanke kümne aasta jooksul. Inimesed käivad küll riigihangete korraldamise koolitustel, ent see ei ole kindlasti piisav,” märkis riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja.

Äripäeva ümarlaual leiti, et kõiki osapooli tuleb jõulisemalt teavitada nii hangete kui ka ehituse hea tava põhimõtetest, mille on välja töötanud professionaalid ning mis lähtuvad praktikast. Tavast pole kasu, kui seda ei kasutata.

Kõik osapooled leidsid, et kui tolereerida praegust praktikat, soosib see endiselt nii riigi kui ka ehitaja arutut rahapõletamist, mis pole kasulik ega kasumlik kellelegi. Siit koorub välja ka sõnum poliitikutele, kelle otsustusvõimetuse tõttu riik endale ise näppu lõikab.

Kõrvaltvaatajana jääb mulje, et kõik probleemid on riigile ja ehitajatele teada, ent inimeste mõtteviis ja tegevus pole veel jõudnud nii kaugele, et otsustustasandil probleemidele konkreetseid lahendusi otsitaks.

 

 

Taust

Vald loobus lisavastutuse panekust ehitajale

18. septembril kirjutas Äripäev, et neli suurt ehitusfirmat – Nordecon, NCC, Astlanda ja Oma Ehitaja – astusid pretsedenditu sammu ja vaidlustasid Viimsi koolimaja ehitushanke enne pakkuma asumist. Ettevõtjaile ei meeldinud hanketingimuste punkt, millega ehitusprojekti kvaliteedist tulenevad riskid ja lisakulud jäeti ehitaja kanda.Viimsi vald pidas tingimust põhjendatuks, et vältida ehitaja poolt tööde keskel lisaraha küsimist või objektilt minemajalutamist.“See läheb järjest rohkem ühte auku ja ühel hetkel kannatus katkeb,” põhjendas NCC juht Toomas Aak rahandusministeeriumi juures tegutsevasse riigihangete vaidlustuskomisjoni pöördumist. Tema sõnul on ehitushanked tükk aega sinnapoole kaldu, et hankija proovib riske maandada, jättes ehitusprojekti vigasusest tulenevad võimalikud lisakulud ehitaja kanda.Üldiselt on tingimustes kirjas, et hankija on projekti piisava hoolsusega kontrollinud, kuid see sõnastus võimaldab ka vaielda. Viimsi hanke puhul öeldi otse välja, et projekti vigasuse eest vastutab ehitaja.Päev pärast Äripäeva artikli ilmumist teatas Viimsi vallavalitsus, et vähendab pakkuja kohustusi ning leevendab hanke tingimusi.Vald oli seisukohal, et ehitusfirmade vaidlustatud punktides olid hankeleping ning kinnituse tekst seadusega kooskõlas. Siiski otsustas vald formuleerida hankedokumendid ümber ja vähendada pakkujate kohustusi ja vastutust.Toomas Aagi sõnul oli üllatav, et vald muutis hanketingimusi nii, nagu ehitajad soovisid.“Iga osapool vastutab oma professionaalsuse ja oskuste kohaselt ning suudab vastavalt sellele vigu tuvastada. Sellises vormis hanketingimused vastavad ehitajate ootustele,” märkis Aak.Tema sõnul on selline kogemus esmakordne, kus tellija muudab tingimusi nii, et iga protsessi eest vastutab vastav osapool, sh oma eksimuste eest.

 

 

 

Kes on kes

Riigihangete-teemalisel ümarlaual osalesid

Agris Peedu, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhatajaElari Udam, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liigeTiit Kuuli, Oma Ehitaja ASi nõukogu esimeesJaanus Otsa, Astlanda Ehitus ASi omanikTõnis Tarbe, projektbüroode liidu juhatuse esimeesMerit Lind, advokaadibüroo Glimstedt advokaatIndrek Peterson, ehitusettevõtjate liidu tegevjuhtJaano Vink, Nordecon ASi juhatuse esimeesToomas Aak, NCC Ehitus ASi juhatuse esimees