• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edetabel. Järvamaal kerkib esile metallitööstus

    Järvamaa majandusele annab tugeva osa ekspordile orienteeritud metalli- ja masinatööstus ning seda on näha ka maakonna ettevõtete edetabelist – 80 edukama seas on vähemalt otsapidi metallitööga kokku puutuvaid firmasid viis, esikümnes aga tervelt kolm.

    Nii on mulluste tulemuste järgi edetabelis seitsmendale kohale asetunud Latter NT OÜ, kelle üheks tegevusalaks on metallitöö. Seda hoolimata asjaolust, et nende kodulehelt vaatab vastu hoopis rõõmsa rõõsa ilmega lehm, kes lubab kõik teised lehmad “paika panna”.
    Metallitöö osakaal firmas on umbes viiendik, selgitas ettevõtte juht Taavi Raba. Latter NT kliendid on loomakasvatajad ning firma on keskendunud lautade sisustamisele – metallist piirded, aedikud, lauda valgustus, uksed, sügamisharjad ja paljud muud farmiseadmed. Sellist teenust ekspordib firma edukalt ka lähiturgudele – peale Eesti müüakse praegu Lätti, Soome, Valgevenesse ja Venemaale. “Soome osa praegu kasvab, Valgevenes jäi püsima tänu riigi valuutaraskustele,” viitas Raba sealse rubla devalveerimisele ja ülikõrgele inflatsioonile.
    Eksport aitas firmat just sügavaimas languses, 2009. aastal, ning lubas ka tollal plussi jääda. “Ekspordi osakaal oli meil teadlikult sel aastal 40%. Need olid Venemaa ja Valgevene, mis meid mõõnaperioodist üle aitasid, kui Eestis midagi teha ei saanud,” tõdes Raba. Tänavu on ettevõte tema sõnul eelmise aasta graafikus.
    Nõudlus vähenemas. Mulluses arvestuses teiseks jäänud Paide Masinatehas on aga keskendunudki metallitöödele ning ekspordiks läheb suurem osa toodangust. Ettevõtte turundusjuht Toomas Molok rääkis, et Eesti mõistes on nad suur firma ja seega ongi ainus arenemise võimalus müüa kodust kaugemale. Paide Masinatehase põhiturud on Inglismaa, Soome, Rootsi ja Norra ning ekspordiks läks mullu 65% toodangust. Firma 9,6 miljoni euro suurune käive oli aasta varasemast pea poole suurem ning ettevõte lõpetas 0,9 miljoni eurose kasumiga.
    Teisalt on pikale veninud Euroopa võlakriis välisnõudluse vähenemisega mõjutamas ka siinseid ettevõtmisi. “Et turg ei ole nii elav nagu möödunud aastal, võib küll täheldada. On tunda, et nõudlus kahaneb, mitte küll katastroofiliselt,” ütles Molok ja lisas, et selle kompenseerimiseks peab otsima uusi võimalusi ning uusi partnereid. Firma ootab tänavu müügitulu säilimist samal tasemel.
    Konesko alustas tuulikute tootmist. Esikümnes oli mulluste tulemuste põhjal ka elektriseadmeid valmistav ning metallitöid tegev Konesko. Arvestades firma suurust, oli nende käibe kasv 2011. aastal märkimisväärne – 46 miljonit ­eurot müügitulu tähendas aastaga kolmandiku võrra kasvu. Toodang läheb pea täielikult ekspordiks ja mullune kasum oli 1,5 miljonit ­eurot.
    Konesko juhi Mart-Järvo Hirtentreu sõnul tuleb arvestada, et kriisiaastatel oli sama tugev langus ja päris 2008. aasta tasemele tagasi ettevõte veel jõudnud pole. Müügimaht on siiski ka tänavu tõusul – esimesel poolaastal oli firma käive mullusest 23% suurem. “Esimene poolaasta oli küll paljutõotav, aga ettevaatlik tuleb igal juhul olla, vaadates Soome majanduse kiiret allapoole korrigeerimist,” sõnas ta. Hirtentreu sõnul on viimasel kahel aastal tellimuse tähtajad lühenenud, üle kolme kuu prognoose ei anta ja see teeb planeerimise raskeks. “Aga juba oled ära harjunud sellega,” nentis ta.
    Konesko on viimastel aastatel arendanud ka tuuleturbiini, mis mõeldud kodumajapidamistes kasutamiseks, ja tänavu alustati toote müüki. Hirtentreu sõnul on tootmine alles käivitumas, 13 tükki on müüdud, aga tööd on veel palju. “Anname ju garantii ja tuleb veenduda, et kõik töötaks nagu kellavärk,” selgitas ta. Kui aga turg tuulegeneraatori hästi vastu võtab, läheb vaja täiendavaid investeeringuid. “See tähendaks kindlasti tehase ehitamist – praegu on see olemasolevate asjade üks osa, aga me suudaks teha neid sadades.”
     
    Taust
    Metalliga seotud firmad edukad
    käive/kasum mln EUR2. Paide Masinatehas AS (9,6/0,94)7. Latter NT OÜ (4,1/0,46)8. Konesko AS (46/1,9)68. Avemet Eesti OÜ (4,2/-0,3)70. Metre OÜ (2,3/0,005)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
President saatis kollektiivlepingu seaduse riigikokku tagasi
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.