Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edetabel. Järvamaal kerkib esile metallitööstus

    Järvamaa majandusele annab tugeva osa ekspordile orienteeritud metalli- ja masinatööstus ning seda on näha ka maakonna ettevõtete edetabelist – 80 edukama seas on vähemalt otsapidi metallitööga kokku puutuvaid firmasid viis, esikümnes aga tervelt kolm.

    Nii on mulluste tulemuste järgi edetabelis seitsmendale kohale asetunud Latter NT OÜ, kelle üheks tegevusalaks on metallitöö. Seda hoolimata asjaolust, et nende kodulehelt vaatab vastu hoopis rõõmsa rõõsa ilmega lehm, kes lubab kõik teised lehmad “paika panna”.
    Metallitöö osakaal firmas on umbes viiendik, selgitas ettevõtte juht Taavi Raba. Latter NT kliendid on loomakasvatajad ning firma on keskendunud lautade sisustamisele – metallist piirded, aedikud, lauda valgustus, uksed, sügamisharjad ja paljud muud farmiseadmed. Sellist teenust ekspordib firma edukalt ka lähiturgudele – peale Eesti müüakse praegu Lätti, Soome, Valgevenesse ja Venemaale. “Soome osa praegu kasvab, Valgevenes jäi püsima tänu riigi valuutaraskustele,” viitas Raba sealse rubla devalveerimisele ja ülikõrgele inflatsioonile.
    Eksport aitas firmat just sügavaimas languses, 2009. aastal, ning lubas ka tollal plussi jääda. “Ekspordi osakaal oli meil teadlikult sel aastal 40%. Need olid Venemaa ja Valgevene, mis meid mõõnaperioodist üle aitasid, kui Eestis midagi teha ei saanud,” tõdes Raba. Tänavu on ettevõte tema sõnul eelmise aasta graafikus.
    Nõudlus vähenemas. Mulluses arvestuses teiseks jäänud Paide Masinatehas on aga keskendunudki metallitöödele ning ekspordiks läheb suurem osa toodangust. Ettevõtte turundusjuht Toomas Molok rääkis, et Eesti mõistes on nad suur firma ja seega ongi ainus arenemise võimalus müüa kodust kaugemale. Paide Masinatehase põhiturud on Inglismaa, Soome, Rootsi ja Norra ning ekspordiks läks mullu 65% toodangust. Firma 9,6 miljoni euro suurune käive oli aasta varasemast pea poole suurem ning ettevõte lõpetas 0,9 miljoni eurose kasumiga.
    Teisalt on pikale veninud Euroopa võlakriis välisnõudluse vähenemisega mõjutamas ka siinseid ettevõtmisi. “Et turg ei ole nii elav nagu möödunud aastal, võib küll täheldada. On tunda, et nõudlus kahaneb, mitte küll katastroofiliselt,” ütles Molok ja lisas, et selle kompenseerimiseks peab otsima uusi võimalusi ning uusi partnereid. Firma ootab tänavu müügitulu säilimist samal tasemel.
    Konesko alustas tuulikute tootmist. Esikümnes oli mulluste tulemuste põhjal ka elektriseadmeid valmistav ning metallitöid tegev Konesko. Arvestades firma suurust, oli nende käibe kasv 2011. aastal märkimisväärne – 46 miljonit ­eurot müügitulu tähendas aastaga kolmandiku võrra kasvu. Toodang läheb pea täielikult ekspordiks ja mullune kasum oli 1,5 miljonit ­eurot.
    Konesko juhi Mart-Järvo Hirtentreu sõnul tuleb arvestada, et kriisiaastatel oli sama tugev langus ja päris 2008. aasta tasemele tagasi ettevõte veel jõudnud pole. Müügimaht on siiski ka tänavu tõusul – esimesel poolaastal oli firma käive mullusest 23% suurem. “Esimene poolaasta oli küll paljutõotav, aga ettevaatlik tuleb igal juhul olla, vaadates Soome majanduse kiiret allapoole korrigeerimist,” sõnas ta. Hirtentreu sõnul on viimasel kahel aastal tellimuse tähtajad lühenenud, üle kolme kuu prognoose ei anta ja see teeb planeerimise raskeks. “Aga juba oled ära harjunud sellega,” nentis ta.
    Konesko on viimastel aastatel arendanud ka tuuleturbiini, mis mõeldud kodumajapidamistes kasutamiseks, ja tänavu alustati toote müüki. Hirtentreu sõnul on tootmine alles käivitumas, 13 tükki on müüdud, aga tööd on veel palju. “Anname ju garantii ja tuleb veenduda, et kõik töötaks nagu kellavärk,” selgitas ta. Kui aga turg tuulegeneraatori hästi vastu võtab, läheb vaja täiendavaid investeeringuid. “See tähendaks kindlasti tehase ehitamist – praegu on see olemasolevate asjade üks osa, aga me suudaks teha neid sadades.”
     
    Taust
    Metalliga seotud firmad edukad
    käive/kasum mln EUR2. Paide Masinatehas AS (9,6/0,94)7. Latter NT OÜ (4,1/0,46)8. Konesko AS (46/1,9)68. Avemet Eesti OÜ (4,2/-0,3)70. Metre OÜ (2,3/0,005)
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.