• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,25%6 189,67
  • DOW 300,01%44 100,94
  • Nasdaq −0,49%20 269,78
  • FTSE 1000,00%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,53
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,25%6 189,67
  • DOW 300,01%44 100,94
  • Nasdaq −0,49%20 269,78
  • FTSE 1000,00%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,53
  • 19.10.12, 13:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti toetab Euroopa pangandusjärelvalve asutamist

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas täna Eesti seisukohti Euroopa pangandusliidu ja pangandusjärelevalve loomise kohta ja otsustas nende loomist toetada.
Euroopa Komisjoni ettepanekuga antakse Euroopa Keskpangale pangandusjärelevalve õigused ja muudetakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse õigusi. Sellega soovitakse luua euroala pankadele ühtne järelevalvemehhanism, mis peaks olema oluline samm Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tugevdamiseks.
„Pangandusliit koosneb kolmest sambast, milleks on Euroopa Liidu panganduse ühtne regulatsioon, ühtne finantsjärelevalve mehhanism ning Euroopa Liidu  ühtne kriisihalduse ja hoiusekindlustuse mehhanism,“ ütles riigikogu EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.
Rõivase kinnitusel kõik liikmesriigid, sealhulgas mitte-euroala liikmesriigid, üldiselt toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekutega seatud eesmärke ja nõustuvad, et esimesena tuleks rakendada ühtne järelevalve, leides samas, et ei tohi unustada ka teiste sammaste väljatöötamist. „Ühtne pangandusliit saab olla tõhus ja tulemuslik ainult juhul, kui tema loomise lõpptulemusena moodustatakse lisaks Euroopa Liidu ülesele pangandusjärelevalve ka  ühtne kriisihaldus ja hoiuste tagamise süsteem. Nende kohta veel ettepanekuid esitatud ei ole,“ ütles Rõivas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rõivase sõnul on Eesti jaoks üheks peamiseks küsimuseks mitte-euroala riikide, eelkõige Rootsi ja Taani kaasatus pangandusliitu. „Arvestades Eesti pangandusturu suurt integreeritust Põhjamaade pangandusturuga, on oluline, et uue pangandusjärelevalve mehhanismi loomisel säiliks senine koostöö Põhjamaade vastavate ametiasutustega ja järelevalve teostamise kvaliteet ei langeks. Tähtis on ka see, et euroala välistele riikidele jääks alati võimalus pangandusliiduga vabatahtlikult ühineda,“ ütles Rõivas.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele