• OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,325 592,53
  • DOW 300,5141 164,96
  • Nasdaq −2,6618 017,47
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,91
  • OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,325 592,53
  • DOW 300,5141 164,96
  • Nasdaq −2,6618 017,47
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,91
  • 22.09.12, 14:16

Pangaliit: hulk vastamata küsimusi

Euroopa Komisjoni ettepanek luua pangandusliit on pälvinud liikmesriikidelt positiivset tagasisidet. Ka Eesti Pangaliit leiab, et on mõistlik kõikide euroala riikide pankadele kehtestada ühetaoliselt täidetavad toimimisreeglid. Kuid Eesti seisukohalt on praegu veel palju vastuseta küsimusi, kirjutab pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Esimeses etapis luuakse EKP juurde ühtne eurotsooni pankade järelevalve, kavas luua ka ühtsed hoiuste tagamise ja kriisilahendusfondid. Nimetatud funktsioonide koondamine ühe institutsiooni juurde on loogiline, sest nii ühendatakse  otsustus- ja vastutusfunktsioon. Vastasel juhul võivad Euroopa Keskpanga otsused (näiteks tühistada panga tegevusluba), tuua kaasa rahalised kohustused liikmesriigi hoiuste tagamise fondile ja selle varade ammendumisel ka kohalikule maksumaksjale. Hoiuste tagamise koondamine Frankfurti tähendaks aga ka tsentraalset vastutust.
Hinnates ühtse järelevalve loomise võimalikku mõju Eestile tuleb silmas pidada, et Eesti on eurotsoonis väga erandlik riik.  98% meie pangandusturust hoiavad enda käes Põhjamaade pangandusgrupid, mille emapank asub väljaspool eurotsooni. Eelnõu kohaselt ei ulatu Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve eurotsooniväliste pankade ja eurotsoonis asuvate mitte-eurotsooni pankade filiaalideni,  mille üle teostavad ka edaspidi järelvalvet päritoluriigi finantsinspektsioonid.
Tõhusa järelvalve tagamiseks toimib praegu siinsel turul Eesti ja Põhjamaade finantsinspektsioonide koostöö. Pangagruppide tegevust koordineeritakse järelevalvekolleegiumides, kuhu on kaasatud kõikide pangagruppi kuuluvate üksuste asukohariigi järelevalveasutused. Juhtivat rolli täidab niisuguses kolleegiumis emapanga järelevalveasutus.
Eelnõu kohaselt esindaks kolleegiumis eurotsooni järelevalveasutust teatud juhtudel Euroopa Keskpank. Arvestades Eesti eripära paneb see peaaegu kogu turu järelevalve uude olukorda. Teadmata on, kuidas kujunevad järelevalve kolleegiumis eri riikide järelevalvete vahelistes suhetes õiguslikud ja jõujooned, kui väikese Eesti Finantsinspektsiooni tooli hõivab alates 1. jaanuarist 2014  Euroopa Keskpank. Me ei tea praegu, kas meie turu vajadused on siis paremini või halvemini kaitstud.
Eelnõu kohaselt hakkab EKP vastutama eurotsooni pankade kapitaliadekvaatsuse, finantsvõimenduse ja likviidsusnõuete täitmise eest ning selle ülesande täitmiseks antakse talle konkreetsed sekkumise instrumendid. Seni täitis neid funktsioone kohalik järelevalve. Kui finantsinspektsioon vormistab oma otsuse haldusaktiga, siis saab seda vaidlustada halduskohtus. Kas ja kus on aga võimalik vaielda EKP-ga, on esialgu lahtine.
Ühtse pangandusjärelevalve loomine toob kaas ka teisi muutusi, mille ulatust on veel vara hinnata. Tänaste plaanide kohaselt jääb igapäevane järelevalve meie pankade üle finantsinspektsiooni teostada, kuid kahtlemata tuleb muudatusi ja uusi ülesandeid. Praegu pole teada, kas ja kuidas muutub aruandlus, kui tihe on EKP kontroll siinse turu üle, kas osa funktsioonide viimine Frankfurti, näiteks tegevuslubade andmine ja tühistamine, lihtsustab või muudab keerulisemaks kohaliku järelevalve ja turuosaliste elu. Täiendavad administratiivkohustused meie pankadele toovad kaasa ka lisakulu. Kui finantsinspektsiooni koormuse vähenemise asemel see hoopis kasvab, kasvab ka kulu, mille maksavad jällegi kinni pangad.

Seotud lood

Uudised
  • 13.11.12, 15:53
Talihärm: võlaõigusseaduse muudatus on tehniline
Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm selgitas, et võlaõigusseaduse muutmise näol on tegemist mõistekasutuse ühtlustamise - tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Uudised
  • 19.10.12, 13:24
Eesti toetab Euroopa pangandusjärelvalve asutamist
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas täna Eesti seisukohti Euroopa pangandusliidu ja pangandusjärelevalve loomise kohta ja otsustas nende loomist toetada.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.24, 13:14
Milliseid võimalusi pakub praegu Euroopa investeerimismaastik?
Euroopasse investeerimine pakub ainulaadset võimaluste kooslust – siin ühinevad mitmekesised piirkondlikud turudünaamikad, kompleksne regulatiivne keskkond ja esilekerkivad sektorid, mis meelitavad kogenud investoreid kogu maailmast. Euroopa investeerimismaastiku nüansside mõistmine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega, leiavad Freedom24 analüütikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele