24. oktoober 2012 kell 21:00

Eestisse võib tekkida pandikirjaturg

Eestis tegutsevad pangad astuvad samme, et tekitada hüpoteekvõlakirjade turgu, mis võib muuta soodsamaks fikseeritud intressiga laenud ja sobida investeerimiseks pensionifondidele.

Järgmisel nädalal on teema arutlusel pangaliidus ning ka rahandusministeerium on valmis vajalikke seadusemuudatusi kaaluma.

Oktoobri alguses ilmunud Äripäeva finantsjuhtimise infolehes kirjutas Villu Zirnask, et olukorras, kus Eestis võlakirju peaaegu pole, ei ole võimalust ka investeerides panustada Eesti majandusse.

Et ka Eestis oleks võimalik Taani, Rootsi ja mitme teise Euroopa maa pikaajalise kogemuse eeskujul  luua hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade turg, eeldab see esmalt seadusemuudatusi, mis lubaks võlakirjade tagatiseks seatavad eluasemelaenud pankade pankrotivara hulgast välja arvata, kirjutas  Zirnask.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt selgitas, et hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade ehk pandikirjade reguleerimise teema tõstatus juba ajal, mil Eesti oli Euroopa Liiduga liitumas. Järgnes aga kiire majanduskasv ja odava laenuraha kättesaadavus. See aga vähendas vajadust selliste instrumentide järele.

Soodsamad laenud. Auväärti sõnul on võimalik, et Eestis võiks kohalike pandikirjade turg majandusele positiivset kaasa tuua. “Pandikiri võiks olla sobilik investeerimisinstrument meie pensionifondidele, arvestades muu hulgas kodumaiste investeeringute vähesust pensionifondide portfellides,” märkis Auväärt. Ka võiks pandikirjade emiteerimine vähendada Eestis asuvate Põhjamaade pangandusgruppide tütarpankade rahastamise sõltuvust oma emapankadest. Auväärt ütles, et väidetavalt on pandikirjade emiteerimise abil võimalik väljastada ka soodsamalt fikseeritud intressimääraga laene. Konkreetseid ettepanekuid ei ole aga rahandusministeeriumile veel tehtud. “Kindlasti oleksime valmis koos seotud osapooltega neid arutama ja kaaluma,” kinnitas Auväärt.

Swedbank kui võimaliku hüpoteekvõlakirjade turu initsiaator teatas pressiesindaja vahendusel, et ei soovi teemat täpsemalt arutada enne, kui seda on tehtud järgmisel nädalal pangaliidus.

Danske Bank AS Eesti filiaali juhataja Aivar Rehe märkis, et tegemist on kaugeleulatuva ja Põhjamaades praktiseeritud tegevusega, mille initsiatiivi  Danske Bank toetaks. “Soome, Taani ja Rootsi on siin ees. Nagu ikka oleme teistelt šnitti võtnud nii seadusandlusest kui ka praktilisest poolest, teadmised on gruppides olemas, iseenesest initsiatiiv on toetatav,” ütles Rehe.

Küsimus usaldusväärsuses.  Endine poliitik ja praegune LHV analüütik Heido Vitsur peab Eestit  aga liiga väikseks, et turg toimiks. “Hüpoteekide alusel välja antud võlakirjad on kavalad instrumendid ja kui neid kokku miksida, nii nagu seda tehti mõni aasta tagasi teisel pool suurt ookeani, siis on see riskantne,” selgitas Vitsur ja lisas, et siin sõltuks väga palju just sellest, kuidas tagatakse võlakirjade usaldusväärsus ja see, et hüpoteegid siiski oleksid millegagi tagatud. “Aga põhimõtteliselt, miks mitte. Ega arenenud rahaturuta arenenud riiki olemas olla ei saa. Ja ilma võlakirjadeta elada ei ole võimalik sellepärast, et finantseerimiseks on ju vaja, et turg oma igasugusel kujul toimiks,” märkis Vitsur.

SEB majandusanalüütik Peeter Koppel on aga veendunud, et Eestis on eluasemeostu finantseerimise mudelid välja kujunenud ja selline mudel meil kanda ei kinnitaks.

“Tegelikult on maailm neid häid säästmisinstrumente täis, lihtsalt inimesed kardavad neist osa saada, sest alati kui tahta midagi teenida, tuleb risk võtta, ja kui me tahame end maailmale huvitavamaks muuta, siis võib-olla natuke teistsuguste meetoditega kui sellise hüpoteegituru käima lükkamine,” arvas Koppel.

Eesti ettevõtted riskantsed. Mainitud Taani eeskuju on Koppeli sõnul viimasel ajal mõningase rünnaku all. “Tundub, et globaalsed pangandusregulaatorid päris hästi sellest Taani mudelist aru ei saa,” selgitas ta. Thomas Auväärt peab aga Taanit positiivseks näiteks, põhjendades, et pandikirjade turg on seal pikkade traditsioonidega ja hästi välja arenenud ning pandikirjadesse investeerimist peetakse seal vägagi usaldusväärseks.

Portaali Tark Investor looja Kristjan Lepik peab aga kohalikku võlakirjaturgu elavdavaid samme positiivseks. “Veel 2007. aastal oli Eesti ettevõtete võlakirjaturg väga elav, kuid kriisiga ilmnenud probleemid on selle välja suretanud,” Lepik selgitas, et oluline põhjus on siin see, et Eesti ettevõtete riskisus on kõrgem ja kuigi selle kompensatsiooniks on ka kõrgem intress, siis tähendab see seda, et ikka leidub ettevõtteid, kes raskustesse satuvad, mis omakorda toob kaasa selle, et pangad ei soovi enam korraldamisega kaasnevat maineriski võtta ega ole võlakirjaemissioonide korraldajaid.

Kommentaar

Rämpslaene ei tohi müüma hakata

Raivo Sormunen, Äripäeva börsitoimetuse juht

Ma loodan, et turule tuuakse võlakirjad, mis on tagatud eluasemelaenudega, mille on võtnud nn Harju keskmised kliendid, mitte rämpslaenudega. Nn keskmiste kodulaenude pakendamisel hüpoteek-

võlakirjadesse näen ma mitut plussi. Esiteks, et inimestel ja pensionifondidel tekib võimalus suhteliselt riskivabalt Eesti kinnisvaraturule investeerida.

Keskmise eluasemelaenu ­kliendi jaoks on kodust väljatõstmine asi, mida ta üritab viimase võimaluseni vältida. Lisaks on iga kodulaenu taga konkreetne kinnisvaratagatis.

Heaks näide on Taani, kus on hüpoteekvõlakirjade turg 200 aastat vana ja peaaegu kõik eluasemelaenud investoritele maha müüdud.

Eestis on praegu kokku 157 000 välja antud eluasemelaenu laenujäägiga 5,85 miljardit eurot.

Kui kuuendik laenudest “müüa” investoritele, saaksime ligi miljardi eest võlakirju. Kui tükeldada see mõistliku hinnaga väärtpaberiteks (nt 1000 eurot), saaksime miljon võlakirja.

Miinus on selliste võlakirjade puhul suhteliselt madal tootlus.

 

Mis on mis

Ostad tükikese kodulaenudest

Hüpoteekvõlakiri  ehk pandikiri on võlakiri, mille tagatis on mingi kinnisvara. Eestis pakub näiteks SEB võimalust investeerida Taani hüpoteekvõlakirjade turule SEB Danish Mortgage Bond Fundi kaudu. Iga hüpoteeklaen konverteeritakse võlakirjaks ja sisuliselt võib iga majaomanik otsustada, kuidas ta oma laenu tasub – kas teeb laenumakseid või ostab turuhinnaga samas nominaalis võlakirju. Hüpoteekvõlakirjade emitendid kannavad laenuvõtjate krediidiriski ja investorid võtavad intressiriski ning riski, et laenuvõtjad maksavad oma kohustused enne tähtaega tagasi.

Hetkel kuum