Eestisse võib tekkida pandikirjaturg

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt selgitas, et hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade ehk pandikirjade reguleerimise teema tõstatus juba ajal, mil Eesti oli Euroopa Liiduga liitumas. Järgnes aga kiire majanduskasv ja odava laenuraha kättesaadavus. See aga vähendas vajadust selliste instrumentide järele.

Soodsamad laenud. Auväärti sõnul on võimalik, et Eestis võiks kohalike pandikirjade turg majandusele positiivset kaasa tuua. “Pandikiri võiks olla sobilik investeerimisinstrument meie pensionifondidele, arvestades muu hulgas kodumaiste investeeringute vähesust pensionifondide portfellides,” märkis Auväärt. Ka võiks pandikirjade emiteerimine vähendada Eestis asuvate Põhjamaade pangandusgruppide tütarpankade rahastamise sõltuvust oma emapankadest. Auväärt ütles, et väidetavalt on pandikirjade emiteerimise abil võimalik väljastada ka soodsamalt fikseeritud intressimääraga laene. Konkreetseid ettepanekuid ei ole aga rahandusministeeriumile veel tehtud. “Kindlasti oleksime valmis koos seotud osapooltega neid arutama ja kaaluma,” kinnitas Auväärt.

Swedbank kui võimaliku hüpoteekvõlakirjade turu initsiaator teatas pressiesindaja vahendusel, et ei soovi teemat täpsemalt arutada enne, kui seda on tehtud järgmisel nädalal pangaliidus.

Danske Bank AS Eesti filiaali juhataja Aivar Rehe märkis, et tegemist on kaugeleulatuva ja Põhjamaades praktiseeritud tegevusega, mille initsiatiivi  Danske Bank toetaks. “Soome, Taani ja Rootsi on siin ees. Nagu ikka oleme teistelt šnitti võtnud nii seadusandlusest kui ka praktilisest poolest, teadmised on gruppides olemas, iseenesest initsiatiiv on toetatav,” ütles Rehe.

Küsimus usaldusväärsuses.  Endine poliitik ja praegune LHV analüütik Heido Vitsur peab Eestit  aga liiga väikseks, et turg toimiks. “Hüpoteekide alusel välja antud võlakirjad on kavalad instrumendid ja kui neid kokku miksida, nii nagu seda tehti mõni aasta tagasi teisel pool suurt ookeani, siis on see riskantne,” selgitas Vitsur ja lisas, et siin sõltuks väga palju just sellest, kuidas tagatakse võlakirjade usaldusväärsus ja see, et hüpoteegid siiski oleksid millegagi tagatud. “Aga põhimõtteliselt, miks mitte. Ega arenenud rahaturuta arenenud riiki olemas olla ei saa. Ja ilma võlakirjadeta elada ei ole võimalik sellepärast, et finantseerimiseks on ju vaja, et turg oma igasugusel kujul toimiks,” märkis Vitsur.

SEB majandusanalüütik Peeter Koppel on aga veendunud, et Eestis on eluasemeostu finantseerimise mudelid välja kujunenud ja selline mudel meil kanda ei kinnitaks.

“Tegelikult on maailm neid häid säästmisinstrumente täis, lihtsalt inimesed kardavad neist osa saada, sest alati kui tahta midagi teenida, tuleb risk võtta, ja kui me tahame end maailmale huvitavamaks muuta, siis võib-olla natuke teistsuguste meetoditega kui sellise hüpoteegituru käima lükkamine,” arvas Koppel.

Eesti ettevõtted riskantsed. Mainitud Taani eeskuju on Koppeli sõnul viimasel ajal mõningase rünnaku all. “Tundub, et globaalsed pangandusregulaatorid päris hästi sellest Taani mudelist aru ei saa,” selgitas ta. Thomas Auväärt peab aga Taanit positiivseks näiteks, põhjendades, et pandikirjade turg on seal pikkade traditsioonidega ja hästi välja arenenud ning pandikirjadesse investeerimist peetakse seal vägagi usaldusväärseks.