• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 26.10.12, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Presidendi partei Ukraina valimiste favoriit

Pühapäeval Ukrainas toimuvate parlamendivalimiste eel näitavad arvamusküsitlused suurimat toetust president Viktor Janukovitši regioonide parteile, mis valitseb riiki koalitsioonis kommunistidega.
Regioonide partei toetus oli septembri lõpus oktoobri alguses Kiievi demokraatliku initstaiivi fondi läbi viidud küsitluse alusel 23,3%. Profipoksi raskekaalu maailmameistri Vitali Klitško partei UDAR oli 15,1%ga teisel kohal ning kolmandal kohal 10,1%ga 2011. aastal vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko partei, vahendas agentuur Bloomberg. 24% küsitletuist ei osanud midagi vastata.
„Regioonide parteile ei ole tugevat alternatiivi Ukraina ida ja lõunaosas, mis määravad valimiste tulemuse,“ ütles Bloombergile sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi analüüsiva Goršenini instituudi president Vadim Omeltšenko. „Opositsiooni lõhestatus ajab valijaid segadusse ja regioonide partei huvides ei ole lasta neil ühineda.“
Investorid eeldavad, et valimiste järel üritab Janukovitš külmutatud IMFi laenu „lahti sulatada“ ning devalveerib grivna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

IMF külmutas 15,4 mld dollarilise laenu märtsis, kui valitsus keeldus nädalavahetusel toimuvate parlamendivalimiste eel elektri ja gaasi hindu tõstma. Investorid usuvad, et kui valimised möödas, otsitakse võimalusi IMFi abi jätkumiseks.
Läinud aastal kasvas Ukraina majandus 5,2%, kuid tänavu on kasv pidurdunud ning majandusekspertide hinnangul võis SKP kolmandas kvartalis juba kahaneda. Maailmamajanduse kasvu aeglustumine on viinud alla Ukraina peamise ekspordiartikli, terase hinna. EBRD kärpis äsja Ukraina tänavuse SKP prognoosi 2,5 protsendilt 1%-le.
Ukraina börsiindeks on tänavu kukkunud 46%, mis on agentuuri Bloomberg võrdluses enam kui kusagil mujal maailmas.
Turud prognoosivad, et majanduskasvu ergutamiseks ja konkurentsivõime turgutamiseks läheb valitsus valimiste järel devalveerimise teed. Kuue kuu perspektiivis odavneb grivna tulevikutehingute järgi otsustades dollari suhtes 9,33 grivnale ning aasta perspektiivis 10,2 grivnale. Praegu on grivna kurss 8,1738 grivnat dollarist.
„Mida kiiremini grivna devalveeritakse, seda parem maksebilansile, majandusele ja turgudele,“ märkis HSBC peaökonomist Moskvas Aleksander Morozov. Morozovi hinnangul peaks grivna odavnema USA dollari suhtes tuleva aasta lõpuks 11%, et kärpida jooksevkonto defitsiit 5%-le SKPst.
Ka IMF on pooldanud grivna kursi suuremat paindlikkust.
Janukovitši võimule tulekust saadik 2010. aastal on suhted halvenenud nii Venemaa k,ui Euroopa Liiduga. Venemaaga vaidleb Ukraina maagaasi hinna üle. Euroopa Liiduga on assotsiatsioonilepingu sõlmimine Julia Tõmošenko vangistamise tõttu teadmata ajaks edasi lükatud.
Opositsiooniparteid on üritanud kampaaniateemasid ammutada riigis süvenevast korruptsioonist, mis on Ukraina viinud Transparency Internationali korruptsiooniindeksis Janukovitši võimuloleku ajal 134. kohalt 152. kohale.
Ukraina võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) on 625 baaspunktio võrreldes 849 baaspunktiga läinud aasta lõpust. Leevendust on arenevate riikide turgudele toonud arenenud riikide keskpankade sammud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele