• Jaga lugu:

    Presidendi partei Ukraina valimiste favoriit

    Pühapäeval Ukrainas toimuvate parlamendivalimiste eel näitavad arvamusküsitlused suurimat toetust president Viktor Janukovitši regioonide parteile, mis valitseb riiki koalitsioonis kommunistidega.

    Regioonide partei toetus oli septembri lõpus oktoobri alguses Kiievi demokraatliku initstaiivi fondi läbi viidud küsitluse alusel 23,3%. Profipoksi raskekaalu maailmameistri Vitali Klitško partei UDAR oli 15,1%ga teisel kohal ning kolmandal kohal 10,1%ga 2011. aastal vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko partei, vahendas agentuur Bloomberg. 24% küsitletuist ei osanud midagi vastata.
    „Regioonide parteile ei ole tugevat alternatiivi Ukraina ida ja lõunaosas, mis määravad valimiste tulemuse,“ ütles Bloombergile sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi analüüsiva Goršenini instituudi president Vadim Omeltšenko. „Opositsiooni lõhestatus ajab valijaid segadusse ja regioonide partei huvides ei ole lasta neil ühineda.“
    Investorid eeldavad, et valimiste järel üritab Janukovitš külmutatud IMFi laenu „lahti sulatada“ ning devalveerib grivna.
    IMF külmutas 15,4 mld dollarilise laenu märtsis, kui valitsus keeldus nädalavahetusel toimuvate parlamendivalimiste eel elektri ja gaasi hindu tõstma. Investorid usuvad, et kui valimised möödas, otsitakse võimalusi IMFi abi jätkumiseks.
    Läinud aastal kasvas Ukraina majandus 5,2%, kuid tänavu on kasv pidurdunud ning majandusekspertide hinnangul võis SKP kolmandas kvartalis juba kahaneda. Maailmamajanduse kasvu aeglustumine on viinud alla Ukraina peamise ekspordiartikli, terase hinna. EBRD kärpis äsja Ukraina tänavuse SKP prognoosi 2,5 protsendilt 1%-le.
    Ukraina börsiindeks on tänavu kukkunud 46%, mis on agentuuri Bloomberg võrdluses enam kui kusagil mujal maailmas.
    Turud prognoosivad, et majanduskasvu ergutamiseks ja konkurentsivõime turgutamiseks läheb valitsus valimiste järel devalveerimise teed. Kuue kuu perspektiivis odavneb grivna tulevikutehingute järgi otsustades dollari suhtes 9,33 grivnale ning aasta perspektiivis 10,2 grivnale. Praegu on grivna kurss 8,1738 grivnat dollarist.
    „Mida kiiremini grivna devalveeritakse, seda parem maksebilansile, majandusele ja turgudele,“ märkis HSBC peaökonomist Moskvas Aleksander Morozov. Morozovi hinnangul peaks grivna odavnema USA dollari suhtes tuleva aasta lõpuks 11%, et kärpida jooksevkonto defitsiit 5%-le SKPst.
    Ka IMF on pooldanud grivna kursi suuremat paindlikkust.
    Janukovitši võimule tulekust saadik 2010. aastal on suhted halvenenud nii Venemaa k,ui Euroopa Liiduga. Venemaaga vaidleb Ukraina maagaasi hinna üle. Euroopa Liiduga on assotsiatsioonilepingu sõlmimine Julia Tõmošenko vangistamise tõttu teadmata ajaks edasi lükatud.
    Opositsiooniparteid on üritanud kampaaniateemasid ammutada riigis süvenevast korruptsioonist, mis on Ukraina viinud Transparency Internationali korruptsiooniindeksis Janukovitši võimuloleku ajal 134. kohalt 152. kohale.
    Ukraina võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) on 625 baaspunktio võrreldes 849 baaspunktiga läinud aasta lõpust. Leevendust on arenevate riikide turgudele toonud arenenud riikide keskpankade sammud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
T1 alghind on isegi suurima võlausaldaja arvates liiga kõrge
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Linnamäe grupi firma müüb kaitseväele 10miljonilise välihaigla
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ostab 10,2 miljoni euro eest 2. jalaväebrigaadile välihaigla Margus Linnamäe suurosalusega MM Grupi firmalt Semetron.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ostab 10,2 miljoni euro eest 2. jalaväebrigaadile välihaigla Margus Linnamäe suurosalusega MM Grupi firmalt Semetron.