TÖÖSTUS. Jääksoojuse saab tõhusalt kasutusele võtta

Oluline on energiakasutuse andmete mõõtmine, tulemuste analüüsimine ja saadud teadmiste kasutamine. Reaalne tulemus kulude vähenemise näol peaks saabuma maksimaalselt viie aastaga.

OÜ PV Energia juhatuse liige Villu Pella märkis, et energia kokkuhoid saab alguse ettevõtte äri- või tootmishoone projekteerimisel, sest vaid siis on eeldus maksimaalse tõhususe saavutamiseks.

Tema sõnul on energiaaudit asjatundjate ja auditi tellinud ettevõtte koostöös tehtud hoonete ja tootmisprotsessi energia ja vee tarbimise süsteemne analüüs ning tasuvate säästumeetmete rakendamine. Energiaauditi eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist ja selle kaudu ka ettevõtte kulutusi energiale. Selleks tehakse majanduslikult tasuvad säästumeetmed koos tasuvusarvutustega ning määratakse tehnilised tegevused ja investeeringud energiasäästu saavutamiseks.

“Põlevkivi kui taastumatu loodusressursi optimaalseks kasutamiseks on oluline selle mineraalosa suuremahuline ärakasutamine,” rääkis Purga. “Nii käivitasime põlevkivituhka toorainena kasutava kergplokkide tehase, uurime kaevandusvete jahutusveena kasutamise tasuvust jmt.”

Tootmisprotsessi käigus vabaneva energia taaskasutamist peab oluliseks ka OÜ Nordic Energy Solutions juhatuse liige Indrek Raide, kes tõdes, et jääksoojuse kasutamise eelduseks on täpse ülevaate omamine hoone tehnosüsteemide tööst.

“Rusikareegel energiatõhususes on eesmärk, kuidas kütta hooneid nii, et neid oleks võimalikult vähe vaja jahutada,” märkis Raide.

Jääksoojus võib olla vahemikus alla 50 kuni 500 ja enam kraadi. Selle kasutamisvõimalused varieeruvad eelsoojendites ja kuivatites kasutamisest tööstusliku auru ja elektri tootmiseni.

Juhtmevabad andurid aitavad jälgida. OÜ Enetic juhatuse liikme Ove Tüksammeli sõnul koosneb tootmisettevõtte tüüpiline mõõtesüsteem tarkvarast ja arvestitest. Mingid arvestid on firmas tõenäoliselt juba olemas, Enetic lisab neile näiteks 140 euro ringis maksvad optilised pulsilugejad ja nutiarvestid (ühe hind alla saja euro), mis on vajalikud andmete arvutisse saamiseks, kütte ja vee mõõtepunktides kasutatakse lisaks alla 300 euro maksvaid ultraheliarvesteid, mis võimaldavad vee vooluhulka mõõta torusid avamata.

“Et andmeid anduritest arvutisse saada, on mõistlik kasutada spetsiaalselt tööstusele mõeldud BigZee traadita võrku, mille moodulite hind  jääb 160 ja 360 euro vahele,” kirjeldas Tüksammel. “Oluline on, et erinevate lahenduste kombineerimisel süsteemi osad omavahel tõrgeteta tööle hakkaksid.”

Eneticu välja töötatud süsteemi juhib 500 eurot maksev server, millel on võimsust ühe sülearvuti jagu ja mis kasutab Linuxi operatsioonisüsteemi. Tööstuses kasutatakse tarkvara Mango M2M, mis lubab rakendada virtuaalseid mõõtepunkte. Süsteem võimaldab kõrvalekallete puhul võtmeisikuid kas arvuti või mobiiltelefoni kaudu alarmeerida.

Ameerikas arvestati, et kui sellise mõõtesüsteemi paigalduskulud on 5000 USA dollarit, siis kokkuhoid peaks olema vähemalt 2% energiakuludelt aastas, seda juhul, kui ettevõtte energiakulu on vähemalt 45 000 USD aastas. Mõõtesüsteemi tasuvusaeg oleks kümme aastat. Enetic on ambitsioonikam, paigaldab mõõtepunktid odavamalt ja hindab tasuvusajaks kolm aastat.

Päikeseenergia rakendamise tasuvusaeg ületab 30 aastat

 ASi ABB Jüris asuva tootmishoone katusele paigaldati aasta tagasi 120 päikesepaneeli koguvõimsusega 25 kW, saadav energia suunatakse otse tehase vooluvõrku. Üldisesse võrku sobivaks muudavad päikesepaneelidelt saadava energia ABB enda tehases toodetud päikeseenergia muundurid.ASi ABB projektimüügi juht Ilja Ruljov märkis aasta eest ABB Eesti tootmisüksuses kasutusele võetud päikeseenergia rakendamise tulemuslikkust kommenteerides, et loodeti saada aastas umbes 30 000 kWh elektrienergiat, saadi aga vaid 23 611 kWh.“Selle põhjus võib olla ka tänavune küllaltki vähese päikesepaistega suvi,” nentis Ruljov. “Samas on see tulemus üle 100 kWh parem, kui näiteks Saksamaal Berliinis mõõdetud aastane keskmine.”Muide, 90% kogu nimetatud elektrikogusest toodeti ajavahemikus märts kuni september 2012.Projekti maksumus oli umbes 100 000 eurot. Samas tuleb arvestada, et ainuüksi päikesepaneelide hind on praeguseks langenud umbes 40%. Elektrienergia omahinnaks kujunes 0,11 eurot/kWh kohta.“Vähemalt 40 aastaga teenime projekti käivitamiseks kulunud raha tagasi,” ütles Ruljov muigamisi. “Samas, kui päikeseenergiale rakendub planeeritav riigitoetus 0,083 eurot/kWh kohta, siis saame tasuvusajaks juba 22 aastat. Näiteks Euroopa Liidu riikides on toetus keskmiselt 0,4 eurot/kWh kohta. Kui liidame ka selle, siis tuleb meie projekti tasuvusajaks ainult 11 aastat.”Ruljov on seisukohal, et päikesepaneelide tootlikkus (umbes 15%) osutus kõigele vaatamata üle ootuste heaks ja rohkema päikese korral läheb edaspidi loodetavasti veelgi paremini. Samas on kõike seda raske planeerida, tõdes ta.

Kommentaar

Kasutada saab ka IT-seadmete vallandatud jääksoojust

Toivo Praakel, ASi Elion võrguarendustalituse direktorInfotehnoloogiasektor annab globaalsest soojusenergia emissioonist 2–3%, sellest omakorda enamik tuleb serveriruumidest, nende jahutusseadmetest, kuvaritest ja lauaarvutitest.See paar-kolm protsenti võrdub 50 miljoni sõiduauto tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniga, mis tegelikult polegi nii vähe. Elioni energiatarbimine on aastas kokku üle kolme miljoni euro, vabale elektriturule sisenedes suureneb see arvestuslikult 700 000 eurot aastas.Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub meie igapäevaellu n-ö võrku lülitatud seadmeid, seadmeid, millel on internetiühendus. Meie lahendus on seotud sellega, et energia, mida Elion tarbib oma andmesidekeskustes, on võimalik taaskasutusele võtta. Selleks on kõigepealt arukas rajada need andmesidekeskused kohtadesse, kus jääksoojusele on stabiilselt kindel tarbija olemas. Näiteks büroopinnad.Andmesidekeskuses tekkiva soojuse saab maasoojuspumbaga suunata jahutussüsteemi ning kasutada seda keskküttesüsteemis. Elionis käivitus esimene säärane süsteem 2010. aastal, see kütab 2700 m2 suurust büroopinda ja läks ettevõttele investeeringuna maksma 128 000 eurot.Lisaks kütab konkreetne süsteem osaliselt ka kahe naabruses asuva kortermaja tarbevett. Nõnda on viimase 12 kuuga suunatud taaskasutusse 940 MW/h soojusenergiat, mis teeb aastaseks küttehinna kokkuhoiuks umbes 20 000 eurot.Teine Elioni objekt on 4600 m2 suurune büroohoone, kus 155 000 euro suuruse investeeringu toel loodetakse aastas säästa energiakulusid 44 000 euro ulatuses, mis teeb investeeringu tasuvusajaks umbes neli aastat.Säästulahendusi tehes ei tohi seada ohtu oma ettevõtte põhiäri toimimist. Samas, kuna elekter ja muu energia niikuinii üha kallinevad, peab alati kõiki säästuvariante arvestama ja kaaluma.

 Pane tähele

Tehnosüsteemide säästva käitamise võimalused

Kütte- ja jahutussüsteemKatla ja küttesüsteemi programmeerimine ja efektiivsem juhtimineSüsteemi tasakaalustamineVee ettevalmistusTrassi isolatsiooni paigaldamine, parandamine või asendamineRegulaarne hooldusÕhkkardinad/ribikardinadParalleelse kütmise ja jahutamise vältimine

VentilatsioonVentilaatorite tööaja optimeerimineSüsteemide automatiseerimineÕhukoguste vähendamineSissepuhkeõhu eelsoojendamineHeitõhust soojuse tagastamineSüsteemi reguleerimine vastavalt kasutuse intensiivsusele ja aastaajale

VeekasutusEelsegatud vee kasutamineVooluhulga vähendamineKanaliseeritavast veest soojuse tagastamineKasutamisharjumuste muutmineLekkekohtade likvideerimine

ValgustusSuurema efektiivsusega lambidValgustite efektiivsem paigutusRegulaarne tolmust puhastamine ja hooldamineAutomaatlülituse kasutaminePäevavalguse ja kohtvalgustustuse kasutamineTöötajate teadlikkuse tõstmine

Allikas: OÜ Innopolis Insenerid