Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TÖÖSTUS. Jääksoojuse saab tõhusalt kasutusele võtta

    Õigesti tehtud energiaaudit võib anda tootmisettevõttele keskmiselt 23%se soojusenergia kokkuhoiu, elektri ja vee puhul jäävad arvestuslikud säästuprotsendid 7 ja 11 vahele.

    Oluline on energiakasutuse andmete mõõtmine, tulemuste analüüsimine ja saadud teadmiste kasutamine. Reaalne tulemus kulude vähenemise näol peaks saabuma maksimaalselt viie aastaga.
    OÜ PV Energia juhatuse liige Villu Pella märkis, et energia kokkuhoid saab alguse ettevõtte äri- või tootmishoone projekteerimisel, sest vaid siis on eeldus maksimaalse tõhususe saavutamiseks.
    Tema sõnul on energiaaudit asjatundjate ja auditi tellinud ettevõtte koostöös tehtud hoonete ja tootmisprotsessi energia ja vee tarbimise süsteemne analüüs ning tasuvate säästumeetmete rakendamine. Energiaauditi eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist ja selle kaudu ka ettevõtte kulutusi energiale. Selleks tehakse majanduslikult tasuvad säästumeetmed koos tasuvusarvutustega ning määratakse tehnilised tegevused ja investeeringud energiasäästu saavutamiseks.
    “Eestis on vaid elamutele kehtestatud mingid baasandmed, millest auditi tegemisel lähtuda,” tõdes Pella. “Tootmishoonetel need puuduvad.”
    Auditi õnnestumisel on määrava tähtsusega ettevõttest saadud lähteandmed, millest auditi tegijad juhinduvad. Tavaliselt võetakse viimase 3–5 aasta energiatarbimine ja jälgitakse selle trende.
    Kindlaks on määratud minimaalsed mõõtmised, mis tuleb adekvaatse pildi saamiseks teha – hoone ruumide sisetemperatuurid, veevõtuseadmete vooluhulk, ventilatsioonisüsteemid, soojustagastussüsteemide kasutegurid, sissepuhkeõhu temperatuurid normaalse töökoormuse korral, katla kasutegur ja aastase kasuteguri arvutus jne.
    Pella hinnangul on tõhusa tulemuse saamiseks oluline ka perioodilise järelauditi teostamine.
    Ilmekat näidet tootmise käigus tekkiva jääksoojuse kasutamisest saab näha Viru Keemia Grupi (VKG) õlitööstuses, kus suurem osa tekkivast soojusenergiast kasutatakse kütteks. 2013. aasta alguses, pärast uue soojatrassi käikuandmist, saavad VKG Energia soojust ka Ahtme ja Jõhvi ettevõtted ja kortermajad. Nõnda maksavad ümbruskonna tarbijad VKG-le kinni tootmisprotsessi käigus tekkiva soojuse, mis muidu lihtsalt taevasse lendaks. Soojatrassi rajamine läks maksma 15 miljonit eurot.
    VKG muudab jääksoojuse rahaks. “Tehase territooriumil tekkiv jääksoojus kasutatakse ümberkaudsete asulate kütteks,” kinnitas VKG Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. “Oleme selleks üksjagu raha investeerinud, alates sellest, et 2010. aasta lõpus ostis VKG Eesti Energialt kogu Kohtla-Järve soojamajanduse, lõpetades 18 kilomeetri pikkuse soojatrassi rajamisega.” Praegu kuulub VKG-le 60% ASi Kohtla-Järve Soojus aktsiakapitalist.
    VKG põlevkiviõli tehases on uus turboagregaat elektri tootmiseks, kusjuures selle võimsus on suurem kui näiteks Tartu Fortumi või Väo elektrijaama seadmetel. Turbiini hinnaks kujunes 16 miljonit eurot, see võimaldab kasvatada elektritootmismahtu 40%.
    VKG arendusdirektor Jaanus Purga on seda meelt, et arendustegevusel on kindel koht keemiaettevõtte tulubaasi suurendamises, mis taandub samuti säästlikkusele – põlevkivi kokkuhoiule.
    “Põlevkivi kui taastumatu loodusressursi optimaalseks kasutamiseks on oluline selle mineraalosa suuremahuline ärakasutamine,” rääkis Purga. “Nii käivitasime põlevkivituhka toorainena kasutava kergplokkide tehase, uurime kaevandusvete jahutusveena kasutamise tasuvust jmt.”
    Tootmisprotsessi käigus vabaneva energia taaskasutamist peab oluliseks ka OÜ Nordic Energy Solutions juhatuse liige Indrek Raide, kes tõdes, et jääksoojuse kasutamise eelduseks on täpse ülevaate omamine hoone tehnosüsteemide tööst.
    “Rusikareegel energiatõhususes on eesmärk, kuidas kütta hooneid nii, et neid oleks võimalikult vähe vaja jahutada,” märkis Raide.
    Jääksoojus võib olla vahemikus alla 50 kuni 500 ja enam kraadi. Selle kasutamisvõimalused varieeruvad eelsoojendites ja kuivatites kasutamisest tööstusliku auru ja elektri tootmiseni.
    Juhtmevabad andurid aitavad jälgida. OÜ Enetic juhatuse liikme Ove Tüksammeli sõnul koosneb tootmisettevõtte tüüpiline mõõtesüsteem tarkvarast ja arvestitest. Mingid arvestid on firmas tõenäoliselt juba olemas, Enetic lisab neile näiteks 140 euro ringis maksvad optilised pulsilugejad ja nutiarvestid (ühe hind alla saja euro), mis on vajalikud andmete arvutisse saamiseks, kütte ja vee mõõtepunktides kasutatakse lisaks alla 300 euro maksvaid ultraheliarvesteid, mis võimaldavad vee vooluhulka mõõta torusid avamata.
    “Et andmeid anduritest arvutisse saada, on mõistlik kasutada spetsiaalselt tööstusele mõeldud BigZee traadita võrku, mille moodulite hind  jääb 160 ja 360 euro vahele,” kirjeldas Tüksammel. “Oluline on, et erinevate lahenduste kombineerimisel süsteemi osad omavahel tõrgeteta tööle hakkaksid.”
    Eneticu välja töötatud süsteemi juhib 500 eurot maksev server, millel on võimsust ühe sülearvuti jagu ja mis kasutab Linuxi operatsioonisüsteemi. Tööstuses kasutatakse tarkvara Mango M2M, mis lubab rakendada virtuaalseid mõõtepunkte. Süsteem võimaldab kõrvalekallete puhul võtmeisikuid kas arvuti või mobiiltelefoni kaudu alarmeerida.
    Ameerikas arvestati, et kui sellise mõõtesüsteemi paigalduskulud on 5000 USA dollarit, siis kokkuhoid peaks olema vähemalt 2% energiakuludelt aastas, seda juhul, kui ettevõtte energiakulu on vähemalt 45 000 USD aastas. Mõõtesüsteemi tasuvusaeg oleks kümme aastat. Enetic on ambitsioonikam, paigaldab mõõtepunktid odavamalt ja hindab tasuvusajaks kolm aastat.
    Päikeseenergia rakendamise tasuvusaeg ületab 30 aastat
     ASi ABB Jüris asuva tootmishoone katusele paigaldati aasta tagasi 120 päikesepaneeli koguvõimsusega 25 kW, saadav energia suunatakse otse tehase vooluvõrku. Üldisesse võrku sobivaks muudavad päikesepaneelidelt saadava energia ABB enda tehases toodetud päikeseenergia muundurid.ASi ABB projektimüügi juht Ilja Ruljov märkis aasta eest ABB Eesti tootmisüksuses kasutusele võetud päikeseenergia rakendamise tulemuslikkust kommenteerides, et loodeti saada aastas umbes 30 000 kWh elektrienergiat, saadi aga vaid 23 611 kWh.“Selle põhjus võib olla ka tänavune küllaltki vähese päikesepaistega suvi,” nentis Ruljov. “Samas on see tulemus üle 100 kWh parem, kui näiteks Saksamaal Berliinis mõõdetud aastane keskmine.”Muide, 90% kogu nimetatud elektrikogusest toodeti ajavahemikus märts kuni september 2012.Projekti maksumus oli umbes 100 000 eurot. Samas tuleb arvestada, et ainuüksi päikesepaneelide hind on praeguseks langenud umbes 40%. Elektrienergia omahinnaks kujunes 0,11 eurot/kWh kohta.“Vähemalt 40 aastaga teenime projekti käivitamiseks kulunud raha tagasi,” ütles Ruljov muigamisi. “Samas, kui päikeseenergiale rakendub planeeritav riigitoetus 0,083 eurot/kWh kohta, siis saame tasuvusajaks juba 22 aastat. Näiteks Euroopa Liidu riikides on toetus keskmiselt 0,4 eurot/kWh kohta. Kui liidame ka selle, siis tuleb meie projekti tasuvusajaks ainult 11 aastat.”Ruljov on seisukohal, et päikesepaneelide tootlikkus (umbes 15%) osutus kõigele vaatamata üle ootuste heaks ja rohkema päikese korral läheb edaspidi loodetavasti veelgi paremini. Samas on kõike seda raske planeerida, tõdes ta.
    Kommentaar
    Kasutada saab ka IT-seadmete vallandatud jääksoojust
    Toivo Praakel, ASi Elion võrguarendustalituse direktorInfotehnoloogiasektor annab globaalsest soojusenergia emissioonist 2–3%, sellest omakorda enamik tuleb serveriruumidest, nende jahutusseadmetest, kuvaritest ja lauaarvutitest.See paar-kolm protsenti võrdub 50 miljoni sõiduauto tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniga, mis tegelikult polegi nii vähe. Elioni energiatarbimine on aastas kokku üle kolme miljoni euro, vabale elektriturule sisenedes suureneb see arvestuslikult 700 000 eurot aastas.Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub meie igapäevaellu n-ö võrku lülitatud seadmeid, seadmeid, millel on internetiühendus. Meie lahendus on seotud sellega, et energia, mida Elion tarbib oma andmesidekeskustes, on võimalik taaskasutusele võtta. Selleks on kõigepealt arukas rajada need andmesidekeskused kohtadesse, kus jääksoojusele on stabiilselt kindel tarbija olemas. Näiteks büroopinnad.Andmesidekeskuses tekkiva soojuse saab maasoojuspumbaga suunata jahutussüsteemi ning kasutada seda keskküttesüsteemis. Elionis käivitus esimene säärane süsteem 2010. aastal, see kütab 2700 m2 suurust büroopinda ja läks ettevõttele investeeringuna maksma 128 000 eurot.Lisaks kütab konkreetne süsteem osaliselt ka kahe naabruses asuva kortermaja tarbevett. Nõnda on viimase 12 kuuga suunatud taaskasutusse 940 MW/h soojusenergiat, mis teeb aastaseks küttehinna kokkuhoiuks umbes 20 000 eurot.Teine Elioni objekt on 4600 m2 suurune büroohoone, kus 155 000 euro suuruse investeeringu toel loodetakse aastas säästa energiakulusid 44 000 euro ulatuses, mis teeb investeeringu tasuvusajaks umbes neli aastat.Säästulahendusi tehes ei tohi seada ohtu oma ettevõtte põhiäri toimimist. Samas, kuna elekter ja muu energia niikuinii üha kallinevad, peab alati kõiki säästuvariante arvestama ja kaaluma.
     Pane tähele
    Tehnosüsteemide säästva käitamise võimalused
    Kütte- ja jahutussüsteemKatla ja küttesüsteemi programmeerimine ja efektiivsem juhtimineSüsteemi tasakaalustamineVee ettevalmistusTrassi isolatsiooni paigaldamine, parandamine või asendamineRegulaarne hooldusÕhkkardinad/ribikardinadParalleelse kütmise ja jahutamise vältimine
    VentilatsioonVentilaatorite tööaja optimeerimineSüsteemide automatiseerimineÕhukoguste vähendamineSissepuhkeõhu eelsoojendamineHeitõhust soojuse tagastamineSüsteemi reguleerimine vastavalt kasutuse intensiivsusele ja aastaajale
    VeekasutusEelsegatud vee kasutamineVooluhulga vähendamineKanaliseeritavast veest soojuse tagastamineKasutamisharjumuste muutmineLekkekohtade likvideerimine
    ValgustusSuurema efektiivsusega lambidValgustite efektiivsem paigutusRegulaarne tolmust puhastamine ja hooldamineAutomaatlülituse kasutaminePäevavalguse ja kohtvalgustustuse kasutamineTöötajate teadlikkuse tõstmine
    Allikas: OÜ Innopolis Insenerid
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Jaanipäev raadios: väikeõlletootja ja käsitööjäätise müügist pühadel
Äripäeva raadio jaaniesmaspäev pakub puhkust soodustavat kuulamist.
Äripäeva raadio jaaniesmaspäev pakub puhkust soodustavat kuulamist.
Kaubavedajad kaotavad Koidula piiripunkti öise sulgemisega: „Uusi turge pole nii lihtne leida!“
Tarneajad pikenevad, kui Koidula piiripunkt lõpetab ööpäevaringse töö, hoiatavad kaubavedajad.
Tarneajad pikenevad, kui Koidula piiripunkt lõpetab ööpäevaringse töö, hoiatavad kaubavedajad.