• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TÖÖSTUS. Jääksoojuse saab tõhusalt kasutusele võtta

    Õigesti tehtud energiaaudit võib anda tootmisettevõttele keskmiselt 23%se soojusenergia kokkuhoiu, elektri ja vee puhul jäävad arvestuslikud säästuprotsendid 7 ja 11 vahele.

    Oluline on energiakasutuse andmete mõõtmine, tulemuste analüüsimine ja saadud teadmiste kasutamine. Reaalne tulemus kulude vähenemise näol peaks saabuma maksimaalselt viie aastaga.
    OÜ PV Energia juhatuse liige Villu Pella märkis, et energia kokkuhoid saab alguse ettevõtte äri- või tootmishoone projekteerimisel, sest vaid siis on eeldus maksimaalse tõhususe saavutamiseks.
    Tema sõnul on energiaaudit asjatundjate ja auditi tellinud ettevõtte koostöös tehtud hoonete ja tootmisprotsessi energia ja vee tarbimise süsteemne analüüs ning tasuvate säästumeetmete rakendamine. Energiaauditi eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist ja selle kaudu ka ettevõtte kulutusi energiale. Selleks tehakse majanduslikult tasuvad säästumeetmed koos tasuvusarvutustega ning määratakse tehnilised tegevused ja investeeringud energiasäästu saavutamiseks.
    “Eestis on vaid elamutele kehtestatud mingid baasandmed, millest auditi tegemisel lähtuda,” tõdes Pella. “Tootmishoonetel need puuduvad.”
    Auditi õnnestumisel on määrava tähtsusega ettevõttest saadud lähteandmed, millest auditi tegijad juhinduvad. Tavaliselt võetakse viimase 3–5 aasta energiatarbimine ja jälgitakse selle trende.
    Kindlaks on määratud minimaalsed mõõtmised, mis tuleb adekvaatse pildi saamiseks teha – hoone ruumide sisetemperatuurid, veevõtuseadmete vooluhulk, ventilatsioonisüsteemid, soojustagastussüsteemide kasutegurid, sissepuhkeõhu temperatuurid normaalse töökoormuse korral, katla kasutegur ja aastase kasuteguri arvutus jne.
    Pella hinnangul on tõhusa tulemuse saamiseks oluline ka perioodilise järelauditi teostamine.
    Ilmekat näidet tootmise käigus tekkiva jääksoojuse kasutamisest saab näha Viru Keemia Grupi (VKG) õlitööstuses, kus suurem osa tekkivast soojusenergiast kasutatakse kütteks. 2013. aasta alguses, pärast uue soojatrassi käikuandmist, saavad VKG Energia soojust ka Ahtme ja Jõhvi ettevõtted ja kortermajad. Nõnda maksavad ümbruskonna tarbijad VKG-le kinni tootmisprotsessi käigus tekkiva soojuse, mis muidu lihtsalt taevasse lendaks. Soojatrassi rajamine läks maksma 15 miljonit eurot.
    VKG muudab jääksoojuse rahaks. “Tehase territooriumil tekkiv jääksoojus kasutatakse ümberkaudsete asulate kütteks,” kinnitas VKG Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. “Oleme selleks üksjagu raha investeerinud, alates sellest, et 2010. aasta lõpus ostis VKG Eesti Energialt kogu Kohtla-Järve soojamajanduse, lõpetades 18 kilomeetri pikkuse soojatrassi rajamisega.” Praegu kuulub VKG-le 60% ASi Kohtla-Järve Soojus aktsiakapitalist.
    VKG põlevkiviõli tehases on uus turboagregaat elektri tootmiseks, kusjuures selle võimsus on suurem kui näiteks Tartu Fortumi või Väo elektrijaama seadmetel. Turbiini hinnaks kujunes 16 miljonit eurot, see võimaldab kasvatada elektritootmismahtu 40%.
    VKG arendusdirektor Jaanus Purga on seda meelt, et arendustegevusel on kindel koht keemiaettevõtte tulubaasi suurendamises, mis taandub samuti säästlikkusele – põlevkivi kokkuhoiule.
    “Põlevkivi kui taastumatu loodusressursi optimaalseks kasutamiseks on oluline selle mineraalosa suuremahuline ärakasutamine,” rääkis Purga. “Nii käivitasime põlevkivituhka toorainena kasutava kergplokkide tehase, uurime kaevandusvete jahutusveena kasutamise tasuvust jmt.”
    Tootmisprotsessi käigus vabaneva energia taaskasutamist peab oluliseks ka OÜ Nordic Energy Solutions juhatuse liige Indrek Raide, kes tõdes, et jääksoojuse kasutamise eelduseks on täpse ülevaate omamine hoone tehnosüsteemide tööst.
    “Rusikareegel energiatõhususes on eesmärk, kuidas kütta hooneid nii, et neid oleks võimalikult vähe vaja jahutada,” märkis Raide.
    Jääksoojus võib olla vahemikus alla 50 kuni 500 ja enam kraadi. Selle kasutamisvõimalused varieeruvad eelsoojendites ja kuivatites kasutamisest tööstusliku auru ja elektri tootmiseni.
    Juhtmevabad andurid aitavad jälgida. OÜ Enetic juhatuse liikme Ove Tüksammeli sõnul koosneb tootmisettevõtte tüüpiline mõõtesüsteem tarkvarast ja arvestitest. Mingid arvestid on firmas tõenäoliselt juba olemas, Enetic lisab neile näiteks 140 euro ringis maksvad optilised pulsilugejad ja nutiarvestid (ühe hind alla saja euro), mis on vajalikud andmete arvutisse saamiseks, kütte ja vee mõõtepunktides kasutatakse lisaks alla 300 euro maksvaid ultraheliarvesteid, mis võimaldavad vee vooluhulka mõõta torusid avamata.
    “Et andmeid anduritest arvutisse saada, on mõistlik kasutada spetsiaalselt tööstusele mõeldud BigZee traadita võrku, mille moodulite hind  jääb 160 ja 360 euro vahele,” kirjeldas Tüksammel. “Oluline on, et erinevate lahenduste kombineerimisel süsteemi osad omavahel tõrgeteta tööle hakkaksid.”
    Eneticu välja töötatud süsteemi juhib 500 eurot maksev server, millel on võimsust ühe sülearvuti jagu ja mis kasutab Linuxi operatsioonisüsteemi. Tööstuses kasutatakse tarkvara Mango M2M, mis lubab rakendada virtuaalseid mõõtepunkte. Süsteem võimaldab kõrvalekallete puhul võtmeisikuid kas arvuti või mobiiltelefoni kaudu alarmeerida.
    Ameerikas arvestati, et kui sellise mõõtesüsteemi paigalduskulud on 5000 USA dollarit, siis kokkuhoid peaks olema vähemalt 2% energiakuludelt aastas, seda juhul, kui ettevõtte energiakulu on vähemalt 45 000 USD aastas. Mõõtesüsteemi tasuvusaeg oleks kümme aastat. Enetic on ambitsioonikam, paigaldab mõõtepunktid odavamalt ja hindab tasuvusajaks kolm aastat.
    Päikeseenergia rakendamise tasuvusaeg ületab 30 aastat
     ASi ABB Jüris asuva tootmishoone katusele paigaldati aasta tagasi 120 päikesepaneeli koguvõimsusega 25 kW, saadav energia suunatakse otse tehase vooluvõrku. Üldisesse võrku sobivaks muudavad päikesepaneelidelt saadava energia ABB enda tehases toodetud päikeseenergia muundurid.ASi ABB projektimüügi juht Ilja Ruljov märkis aasta eest ABB Eesti tootmisüksuses kasutusele võetud päikeseenergia rakendamise tulemuslikkust kommenteerides, et loodeti saada aastas umbes 30 000 kWh elektrienergiat, saadi aga vaid 23 611 kWh.“Selle põhjus võib olla ka tänavune küllaltki vähese päikesepaistega suvi,” nentis Ruljov. “Samas on see tulemus üle 100 kWh parem, kui näiteks Saksamaal Berliinis mõõdetud aastane keskmine.”Muide, 90% kogu nimetatud elektrikogusest toodeti ajavahemikus märts kuni september 2012.Projekti maksumus oli umbes 100 000 eurot. Samas tuleb arvestada, et ainuüksi päikesepaneelide hind on praeguseks langenud umbes 40%. Elektrienergia omahinnaks kujunes 0,11 eurot/kWh kohta.“Vähemalt 40 aastaga teenime projekti käivitamiseks kulunud raha tagasi,” ütles Ruljov muigamisi. “Samas, kui päikeseenergiale rakendub planeeritav riigitoetus 0,083 eurot/kWh kohta, siis saame tasuvusajaks juba 22 aastat. Näiteks Euroopa Liidu riikides on toetus keskmiselt 0,4 eurot/kWh kohta. Kui liidame ka selle, siis tuleb meie projekti tasuvusajaks ainult 11 aastat.”Ruljov on seisukohal, et päikesepaneelide tootlikkus (umbes 15%) osutus kõigele vaatamata üle ootuste heaks ja rohkema päikese korral läheb edaspidi loodetavasti veelgi paremini. Samas on kõike seda raske planeerida, tõdes ta.
    Kommentaar
    Kasutada saab ka IT-seadmete vallandatud jääksoojust
    Toivo Praakel, ASi Elion võrguarendustalituse direktorInfotehnoloogiasektor annab globaalsest soojusenergia emissioonist 2–3%, sellest omakorda enamik tuleb serveriruumidest, nende jahutusseadmetest, kuvaritest ja lauaarvutitest.See paar-kolm protsenti võrdub 50 miljoni sõiduauto tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniga, mis tegelikult polegi nii vähe. Elioni energiatarbimine on aastas kokku üle kolme miljoni euro, vabale elektriturule sisenedes suureneb see arvestuslikult 700 000 eurot aastas.Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub meie igapäevaellu n-ö võrku lülitatud seadmeid, seadmeid, millel on internetiühendus. Meie lahendus on seotud sellega, et energia, mida Elion tarbib oma andmesidekeskustes, on võimalik taaskasutusele võtta. Selleks on kõigepealt arukas rajada need andmesidekeskused kohtadesse, kus jääksoojusele on stabiilselt kindel tarbija olemas. Näiteks büroopinnad.Andmesidekeskuses tekkiva soojuse saab maasoojuspumbaga suunata jahutussüsteemi ning kasutada seda keskküttesüsteemis. Elionis käivitus esimene säärane süsteem 2010. aastal, see kütab 2700 m2 suurust büroopinda ja läks ettevõttele investeeringuna maksma 128 000 eurot.Lisaks kütab konkreetne süsteem osaliselt ka kahe naabruses asuva kortermaja tarbevett. Nõnda on viimase 12 kuuga suunatud taaskasutusse 940 MW/h soojusenergiat, mis teeb aastaseks küttehinna kokkuhoiuks umbes 20 000 eurot.Teine Elioni objekt on 4600 m2 suurune büroohoone, kus 155 000 euro suuruse investeeringu toel loodetakse aastas säästa energiakulusid 44 000 euro ulatuses, mis teeb investeeringu tasuvusajaks umbes neli aastat.Säästulahendusi tehes ei tohi seada ohtu oma ettevõtte põhiäri toimimist. Samas, kuna elekter ja muu energia niikuinii üha kallinevad, peab alati kõiki säästuvariante arvestama ja kaaluma.
     Pane tähele
    Tehnosüsteemide säästva käitamise võimalused
    Kütte- ja jahutussüsteemKatla ja küttesüsteemi programmeerimine ja efektiivsem juhtimineSüsteemi tasakaalustamineVee ettevalmistusTrassi isolatsiooni paigaldamine, parandamine või asendamineRegulaarne hooldusÕhkkardinad/ribikardinadParalleelse kütmise ja jahutamise vältimine
    VentilatsioonVentilaatorite tööaja optimeerimineSüsteemide automatiseerimineÕhukoguste vähendamineSissepuhkeõhu eelsoojendamineHeitõhust soojuse tagastamineSüsteemi reguleerimine vastavalt kasutuse intensiivsusele ja aastaajale
    VeekasutusEelsegatud vee kasutamineVooluhulga vähendamineKanaliseeritavast veest soojuse tagastamineKasutamisharjumuste muutmineLekkekohtade likvideerimine
    ValgustusSuurema efektiivsusega lambidValgustite efektiivsem paigutusRegulaarne tolmust puhastamine ja hooldamineAutomaatlülituse kasutaminePäevavalguse ja kohtvalgustustuse kasutamineTöötajate teadlikkuse tõstmine
    Allikas: OÜ Innopolis Insenerid
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
SpaceX-i neli kosmoseturisti jõudsid tagasi
Elon Muski kosmosefirma SpaceX-i neli kosmoseturisti maandusid eile pärast kolme kosmoses veedetud päeva, vahendab Financial Times.
Elon Muski kosmosefirma SpaceX-i neli kosmoseturisti maandusid eile pärast kolme kosmoses veedetud päeva, vahendab Financial Times.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.