Romney ja Obama-selget eelistust pole

„Me ei ole veel kõigega valmis,“ möönis tagasivalimist taotlev Barack Obama nädalavahetusel, kui uudistekanal CNN andis mõlemale kandidaadile võimaluse kampaania põhipunktid veel kord kokkuvõtlikult üle korrata. „Kuid me oleme saavutanud reaalset edu,“ rõhutas Obama, meenutades, millises olukorras ta 2009. aasta jaanuaris George W. Bushilt riigi üle võttis. USA majandus oli vabalanguses ning riik sõjas kahel rindel.

Tänaseks on väed Iraagist väljas, Osama Bin Laden surnud ning majandus uue suure depressiooni künniselt tagasi toodud. Pangandus on stabiliseeritud, autotööstus alles, kinnisvaraturg põhjast läbi ning töötuse määr septembrist esimest korda taas allpool psühholoogiliselt olulist 8% piiri.

Majanduse toibumine on aga läinud loodetust aeglasemalt. Järsult riigivõlga kasvatanud 831 miljardi dollari suurune stiimulpakett ei loonud lubatud määral töökohti, võimaldades Mitt Romney’l presidendi poliitikat teravalt kritiseerida. Romney on üle löönud Obama endise kampaanialoosungi ja lubab nüüd ise muutust. Tõelist muutust.

MAKSUD. Plaan kärpida maksumäärasid 20% võrra, mis langetaks kõrgeima tulumaksu määra 35 protsendilt 28%-le ning madalaima määra 8%-le.

Ettevõtte tulumaksu tahab Romney kärpida 35 protsendilt 25 protsendile.

Maksukärpe suuruseks on hinnanguliselt 5 triljonit dollarit, mida on plaanis rahastada kärpides maksusoodustusi ja erandeid. Milliseid, pole täpsustatud.

Romney on välistanud maksude tõstmise, milleta kriitikute hinnangul USA võlakoormat kontrolli alla ei saa.

ENERGEETIKA. Tuua „põlu alt“ välja kodumaine söe- ja naftatööstus ning mitte pärssida gaasitööstuse arengut liigsete reeglitega. Romney lubaks naftapuurimist ka Atlandi ja Vaikse ookeani mandrilaval ning Arktika looduskaitsealal ja Alaskas.

Kliimamuutuste põhjused ei ole Romney arvates veenvalt tõestatud.

Siht teha USA aastast 2020 sõltumatuks imporditud energiast.

TERVISEKINDLUSTUS. Lubab Obama reformi tagasi pöörata, ehkki sellel on sarnaseid jooni Romney enda läbi viidud reformiga Massachusettsis (kuberneriks olles) . Tervisekindlustuse tagamine tuleb viia tagasi osariikide tasandile ja laiendada individuaalset vastutust.

KAITSEKULUD. Kaitsekulutused kasvaksid 2 triljoni dollari võrra.

Obama visioon

MAJANDUSPOLIITIKA. Ameerika edu aluseks on tugev keskklass. Eesmärk on tõsta riiklike investeeringutega majanduse kasvupotentsiaali ja luua tööstussektoris 2016.a miljon töökohta

DEFITSIIT. Kärpida defitsiiti 10 aastaga 4 triljonit dollarit. Esimesel ametiajal ei täitnud Obama lubadust pärandiks saadud defitsiiti poole võrra vähendada.

MAKSUD. Plaan võtta eeskuju Bill Clintoni ametiajal kehtinud süsteemist, mis maksustas kõrgemalt jõukamaid elanikke.

Kõrgeimad maksumäärad kasvaksid 3-4 protsendipunkti võrra 39,6 ja 36%-le.

Jõustuks nn Buffetti reegel, millega jõukaim elanikkond maksaks sissetulekutelt maksudeks vähemalt 30%.

Nõus jätma George W. Bushi ajal kehtestatud ajutised maksukärped jõusse neil, kel aastane sissetulek alla 200 000 dollari.

Lõpetada nende firmade „premeerimine“, mis töökohti USAst välja viivad, soodustades samas maksupoliitikaga töökohtade loomist USAs. Kriitikute sõnul tugineb Obama liigselt jõukate maksustamisele – võla kontrolli alla saamiseks peavad tõusma ka keskklassi maksud.

ENERGEETIKA. Aastaks 2020 on seatud siht vähendada sõltuvust imporditud naftast poole võrra.

Plaan on jätkata taastuvenergeetika toetamist.

Esimesel ametiajal surus Obama läbi kõrgemad kütuse kokkuhoiu standardid ja esimesed regulatsioonid kliima soojenemist põhjustavate heitmete kohta.

Mehhiko lahes toimunud õnnetuse järel peatas Obama süvavees nafta puurimise.

TERVISEKINDLUSTUS. Esimese ametiaja ühe olulisema reformiga tagatakse tervisekindlustus ka neile enam kui 40 miljonile ameeriklasele, kellel seda seni ei olnud. Lahendamata on süsteemi rahastamine.

KAITSEKULUD. Tulevast aastast jõustuvad automaatsed eelarvekärped (kui Kongress teisiti kokku ei lepi), millest pool tuleb kaitsekulude arvel.