168 juhul keelasid tööinspektorid töövahendi kasutamise. Seda tuli teha näiteks siis, kui töövahenditel puudusid kaitseseadised vältimaks kokkupuudet ohtlikult liikuva osaga või kui tõstetöödel kasutatavatel konksudel puudusid lukustusseadmed.
Tänavu tuli tööinspektoritel selliseid meetmeid rakendada tunduvalt sagedamini kui möödunud aasta III kvartalis: mullu peatati töö 42 juhul ning töövahendi kasutamine keelati 116 juhul.
Töösuhete alal tuvastasid tööinspektor-juristid 341 rikkumist. Tööandjate sagedasemad eksimused olid töötajate teavitamata jätmine töötasu maksmise tingimustest, töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegadest ning töökorralduse reeglitest.
Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega kontrollisid sõidukijuhtide tööinspektorid 26 ettevõttes, kus leidsid 270 rikkumist. Kõige sagedamini rikkusid veoseid vedavad autojuhid kohustuslike vaheaegade ja ööpäevase puhkeaja nõudeid. Seaduse järgi peab autojuht tegema vaheaja pärast 4,5 tunnist sõitu. Samuti peab autojuht jälgima, et 24 tunni sisse mahuks puhkust minimaalselt 9 tundi.
„Tööinspektori ülesanne on välja selgitada, kas rikkumise põhjuseks on tööandja poolne töökorraldus või on kehtestatud nõuete eiramises süüdi konkreetne autojuht,” kinnitas sõidukijuhtide tööinspektor Ilmar Ronk. „Kui ühe tööandja palgal on mitu autojuhti, kellel kõigil on perioodiliselt sarnased rikkumised, siis viitab see tööandja poolt kehtestatud töökorraldusele, mis sunnib autojuhti eirama töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid.
Töökorraldusest põhjustatud suuremad rikkumised toimuvad siis, kui sadamas ootavale laevale veetakse kaupa, näiteks puistematerjali või palki.